Autor: Mart Toomsalu, METK
Talinisul levivad haigused, talirapsil jätkub kõdra-peitkärsaka oht
Talinisu. Kasvufaas põllul BBCH 32-45. Paljudel seiratud põldudel on leitud jahukastet ja helelaiksuse ning nisu-pruunlaiksuse tunnuseid, kahjuritest esineb vähesel määral ripslasi. Seda eelkõige Lõuna- Eestis. Mitmetes piirkondades on antud soovitus valmistuda tõrjeks või teostada haiguste tõrje esimesel võimalusel. Vaadake täpsemat infot monitooringu kaardirakendusest ja seirake olukorda enda põllul! Vajadusel teostage haiguste tõrje. Kasvuregulaatorite kasutamisel tuleb talinisu põldudel olla nüüd tähelepanelik! Jälgige registrit! Kõikide kasvuregulaatorite kasutusaeg lõppeb hiljemalt BBCH 49 kasvufaasis. Kui ohted on nähtavale ilmunud, siis ei saa enam kasvuregulaatorit kasutada. Väga suur risk on kahjustada pähiku arengut, millega kaasneb saagikadu.
Suviteraviljad. Kasvufaas põllul BBCH 12- 32. Suviodra, kaera ja suvinisu põldudel taimehaiguste ning kahjurite ohtu ei tuvastatud ja hetkel tõrje vajalik ei ole. Suviodra põldudel on leitud mõningaid kirbu kahjustusi ning varasel odral jahukastet ja selles osas tasub olla tähelepanelik ning põldusid seirata. Suviteraviljade põllul on umbrohu tõrje teostamise aeg. Varased odrad ja kaerad on jõudnud kõrsumisfaasi ning nendel põldudel on aeg võtta päevakorda haiguste tõrje ja pikema kõrrega sortidel kaaluda kasvuregulaatori kasutamist. Kaera põldudel on kasvureguleerimine pigem soovitav. Haiguste tõrje valikul tasub meeles pidada, et kaera ohustab oluliselt vähem taimehaigusi, kui nisu ja otra. Seetõttu saab kaera põllul säästlikumalt hakkama.
Talioder. Kasvufaas põllul BBCH 37-59. Seiratud põldudel taimehaiguste ohtu ei leitud ja tõrjesoovitust ei antud. Kahjuritest on taliodra põldudel leitud üksikuid ripslasi. Virumaal on antud tõrjesoovitus. Ripslase tõrje on oluline teostada enne loomise faasi. Lipulehe faasis on kahju tekkimise oht kõige suurem. Kui taliodra põllul on ohted nähtaval võiks olla enamus taimekaitsetöid taliodral tehtud ja hetkel piirduda seiramisega.
Talirukis. Kasvufaas põllul BBCH 55-59. Seire käigus taimehaiguste ohtu ei tuvastatud ning tõrje soovitusi ei antud.
Põlduba ja põldhernes. Kasvufaas põllul BBCH 14-32. Läänemaal ja Pärnumaal on väiksema taimikuga põldudel tuvastatud suurem kärsakate arvukus ja vajalik teostada tõrje kontaktse insektitsiidiga. Mujal Eestis ei ole kärsaka tõrje hetkel vajalik. Suurema taimikuga põldudel hakkab kontaktse herbitsiidi kasutusaeg mööda saama. Kui herne või oa taimik hakkab katma põllupinda, siis ei ole umbrohutõrje enam efektiivne kuna toimeaine ei jõua umbrohtudeni.
Taliraps. Kasvufaas põllul BBCH 65-67. Tartumaal ja Põlvamaal seiratud kahel talirapsi põllul on tuvastatud kõdra peitkärsaka oht ning antud tõrje soovitus. Mujal Eestis oli kahjurputukate arvukus seire ajal väike ja tõrjesoovitust kaardirakendusel ei ole. Paljudel põldudel on taliraps kasvufaasis BBCH 65-67 ja see on õige aeg teostada valgemädaniku ning kuivlaiksuse tõrje koos kõdra peitkärsaka tõrjega. Sobivaim aeg selle töö teostamiseks on umbes 1 nädal peale täisõitsemise algust. Kui ilm ei ole võimaldanud seda tööd õigel ajal teostada, siis soovitame sobivate tingimuste saabudes see töö siiski ära teha. Jälgige taimekaitse registris märgitud kasvufaase ning kahjuritõrje kellaaegade piiranguid!
Suviraps. Kasvufaas põllul BBCH 10-14. Suvirapsi põllud on väga erinevas kasvufaasis. Idulehtede faasis suvirapsi põldudel tuleb jätkata maakirbu seiret ja vajadusel teostada tõrje. Suurema taimikuga suvirapsi põllud hakkavad jõudma juba kontaktse toimega umbrohutõrje teostamise faasi ja on moodustunud esimesed pärislehed. Pärislehtede faasis on maakirbu kahjustuse oht möödas ja tuleb seirata teisi kahjureid, nt. varre-peitkärsakas. Seiratud põldudel sellel nädalal ohtu ei tuvastatud ja tõrjesoovitust ei antud.
Jälgi monitooringu tulemusi Whatsappi grupis
4. mail alustasime 2026. aasta taimekahjustajate monitooringuga. Taimehaiguste ja kahjurite seire eesmärk on koguda ja jagada infot majanduslikult tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest tali- ja suviteraviljadel, tali-, suvirapsil, hernel ja põldoal.
✓ Ole monitooringu tulemustega jooksvalt kursis, liitu Whatsappi grupiga.
Monitooringut rahastatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) raames.
