Allikas: Uuendatud suunised, mille alusel artikli koondas H.Tamsalu. METK
Eesti Maaülikooli teadlased on ajakohastanud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised, et et pakkuda marjakasvatajatele teaduspõhist tuge säästvamaks ja efektiivsemaks majandamiseks. Integreeritud on esikohal ennetavad meetmed ja kahjustajate regulaarne seire, mis võimaldab hoida keemilise tõrje kasutamise viimase abinõuna.
Käesolev artikkel on seitsmes sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa. Köögiviljadest on suunised olemas söögisibulale, küüslaugule, porgandile, kaalikale, söögipeedile ja kõrvitsale; kasvuhoonekurgile, avamaakurgile ning tomatile kasvuhoones. Viljapuudest on kaetud õunapuu, ploomipuu ja hapukirsipuu. Marjakultuuride osas on suunised koostatud maasikale, vaarikale ning mustale ja punasele sõstrale. Lisaks on olemas integreeritud taimekaitse suunised viinapuu kasvatamiseks.
Sõstarde agrotehnoloogia ja istanduse rajamine
Sõstarde kasvatamisel on terve istandiku ja kvaliteetse saagi aluseks õige kasvukoha valik ning haigusvaba istutusmaterjali kasutamine.
Istandikuks tuleks valida tuultele avatud ja keskmise lõimisega põllud, kus on väiksem haiguste ja öökülmakahjustuste risk. Vältida tuleb liigniiskeid ning reljeefi madalamaid alasid, et vähendada juurekahjustusi. Ridade paigutus peaks võimalusel olema põhja-lõuna suunaline, et tagada piisav õhuringlus ja päikesevalgus, mis soodustavad taimeosade kiiremat kuivamist ning vähendavad haigestumise ohtu. Punast ja musta sõstart ei ole soovitatav istutada samale kohale enne 3–4 aasta möödumist. Enne istutamist on oluline teostada korralik mullaharimine ja hävitada mitmeaastased umbrohud, et vähendada konkurentsi ressurssidele. Sügisene istutamine soodustab taimede paremat juurdumist.
Kasutada tuleb kontrollitud haigusvaba paljundusmaterjali ning eelistada haigus- ja kahjurikindlaid ning talvekindlaid sorte. Mitme erineva sordi kasutamine istanduses parandab viljastumist ja tõstab saagi kvaliteeti.
Väetamine peaks põhinema regulaarsetel laboratoorsetel mullaproovidel. Oluline on vältida liigset lämmastikuga väetamist, kuna see muudab taimed haigustele vastuvõtlikumaks ja loob lopsaka taimiku tõttu soodsa mikrokliima patogeenidele. Regulaarne hoolduslõikus (vanade ja kahjustunud okste eemaldamine) pikendab istanduse eluiga ning vähendab kahjurite ja haiguste arvukust.
Olulisemad haigused ja kahjurid
Sõstraid kahjustavad mitmed seenhaigused ja viirused, mille leviku piiramisel on kesksel kohal hügieenimeetmed.
- Lehevarisemistõbi ja helelaiksus: Need laialt levinud haigused põhjustavad lehtede enneaegset varisemist ja saagikuse langust. Seente talvitumise vältimiseks tuleb mahalangenud lehed kasvuperioodi lõpus kokku koguda ja hävitada.
- Roosted ja jahukaste: Sõstra-viltrooste ja karusmarja- ning sõstrarooste tekitavad lehtedele oranžikaid eospadjandeid. Jahukaste sümptomiks on hallikasvalge jahuja kirme teke lehtedel ja marjadel. Haiguste levikut soodustab kõrge õhuniiskus, mida saab vähendada istandiku umbrohupuhtana hoidmise ja harvenduslõikusega.
- Viirushaigused: Üks tõsisemaid probleeme on musta sõstra täidisõielisus ehk reversioon, mille tulemusel taimedele vilju ei moodustu. Kuna viirus levib pahklestaga, on kriitiline kasutada viirusvaba paljundusmaterjali ja haigustunnustega põõsad koheselt välja kaevata ning põletada.
Regulaarne seire alates lehtimisest on ITK nurgakivi, võimaldades tuvastada kahjustajaid varakult.
- Sõstra-pahklest: See ämblikulaadne kahjustab peamiselt musta sõstart, põhjustades pungade ebanormaalset suurenemist. Kahjustatud oksad tuleb sügisel või varakevadel enne pungade puhkemist välja lõigata ja kiiresti põletada.
- Sõstra-klaastiib ja nõvakoi: Nende kahjurite röövikud elavad ja toituvad oksasüdamikus või pungades, põhjustades okste närbumist ja kuivamist. Järjekindel kahjustatud okste väljalõikamine on peamine tõrjevõte.
Taimede vaatlusi tuleks teostada vähemalt kord nädalas. Keemiline tõrje on sageli raskendatud kahjustajate varjatud eluviisi tõttu ning seda tuleks rakendada vaid siis, kui muud meetodid pole piisavad. Resistentsuse vältimiseks on kohustuslik vaheldada erineva toimemehhanismiga toimeaineid.
Kokkuvõte ITK suunistest
Kokkuvõttes kinnitavad uuendatud ITK suunised, et sõstarde puhul tagab stabiilse saagi teadlik agrotehnika, puhas paljundusmaterjal ja järjepidev istandiku hügieen. Ennetavate võtete eelistamine aitab säästa keskkonda ja hoida taimekaitsekulud kontrolli all.
Järgnevas artiklis käsitleme viinapuude integreeritud taimekaitset.
