Lõuna-Eesti talinisu põldudel on leitud jahukastet ning hele- ja pruunlaiksust, mistõttu soovitatakse haigustõrjega alustada esimesel võimalusel. Tartu- ja Põlvamaal on talirapsi põldudel jätkuvalt tuvastatud kõdra-peitkärsaka oht ning vajalik on teha tõrje.
Mitmel talinisu põllul on leitud jahukastet ning hele- ja pruunlaiksuse tunnuseid, mistõttu soovitatakse haigustõrjega alustada esimesel võimalusel. Talirapsi põldudel on suurenenud kõdra-peitkärsaka oht ja mitmel pool Eestis on vajalik teha tõrje.
Läänemaal vajavad põldoa ja põldherne põllud kärsakatõrjet, samal ajal kui talinisul on mitmes maakonnas leitud jahukastet ning talirapsil Tartumaal ja Põlvamaal kõdra-peitkärsaka oht. Taliodra põldudel Rapla- ja Järvamaal on levimas lehelaiksused, mistõttu soovitatakse valmistuda tõrjeks.
Taliteraviljad ja -raps arenevad hästi, kuid ilmastikuolud mõjutavad nii haiguste kui kahjurite levikut – möödunud on alles esimesed soojad päevad ning kahjurite levik pole veel väga laialdane.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on kaheksas ja viimane sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses viinapuud.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on seitsmes sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses sõstrad.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on kues sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses maasikas ja vaarikas.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on viies sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses viljapuud.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on neljas sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses kõrvits ja söögipeet.
Euroopa Liidus on viimase nelja aastaga turult kadunud 95 taimekaitse toimeainet, kuid bioloogilised lahendused ei ole kemikaalidele otsesed üks-ühele asendajad, vaid nõuavad täiesti uut lähenemist. Maaülikooli rakendusuuring paljastab, et Eesti põllumeestel on hetkel kasutada vaid kümnendik EL-is lubatud biotõrjevahenditest, mis seab ohtu nii saagikuse kui ka toidujulgeoleku.
