Allikas: Uuendatud suunised, mille alusel artikli koondas H.Tamsalu. METK
Eesti Maaülikooli on ajakohastanud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised, et pakkuda tootjatele teaduspõhiseid lahendusi säästvaks ja majanduslikult efektiivseks taimekasvatuseks. Integreeritud taimekaitses on esikohal ennetavad meetmed ja kahjustajate regulaarne seire, mis võimaldab hoida keemilise tõrje kasutamise viimase abinõuna.
Käesolev artikkel on kolmas sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa. Köögiviljadest on suunised olemas söögisibulale, küüslaugule, porgandile, kaalikale, söögipeedile ja kõrvitsale; kasvuhoonekurgile, avamaakurgile ning tomatile kasvuhoones. Viljapuudest on kaetud õunapuu, ploomipuu ja hapukirsipuu. Marjakultuuride osas on suunised koostatud maasikale, vaarikale ning mustale ja punasele sõstrale. Lisaks on olemas integreeritud taimekaitse suunised viinapuu kasvatamiseks.
Kõrvitsa agrotehnoloogia ja taimekaitse
Kõrvits on soojanõudlik kultuur, mille puhul on eduka kasvatamise aluseks õige kasvukoha valik ja mulla ettevalmistus. Kõrvits on soojanõudlik kultuur, mille puhul on eduka kasvatamise aluseks õige kasvukoha valik ja mulla ettevalmistus.
Kõrvits eelistab päikesepaistelist ning tuulevarjulist kasvukohta ja huumusrikast mulda, kuid ei talu happelisi tingimusi. Viljavahelduses on soovitatav hoida teiste kõrvitsalistega 4–5-aastast vahet ning vältida eelviljana maavitsalisi, et katkestada kahjustajate elutsükkel mullas ja taimejäänustel.
Taimede kiiremaks arenguks on soovitatav ettekasvatus pottides, kuna kõrvits on väga külmatundlik ja hukkub miinuskraadide juures. Kastmisel on eelistatud tilkkastmine hommikupoolikul, et lehestik jõuaks õhtuks kuivada, vältides nii taimehaiguste ja nälkjate levikut soodustava niiskuse teket. Väetamisel tuleb vältida liigset lämmastikku, eriti enne pärislehtede moodustumist, kuna see soodustab taimehaiguste ja lehetäide levikut.
Olulisemad haigused on tõusmepõletik, närbumistõbi, ebajahukaste ja jahukaste. Kahjuritest tekitavad enim muret lehetäid, tõusmekärbes, kapsaöölane ning teod ja nälkjad.
Taimi tuleks vaadelda regulaarselt kord nädalas alates tärkamisest. Tõrjes on kesksel kohal mehaanilised ja bioloogilised võtted, näiteks katteloori kasutamine noorte taimede kaitsmiseks putukate eest ning nakatunud taimeosade kiire eemaldamine. Nälkjate tõrjeks võib kasutada maapinnale puistatavaid raudfosfaadi graanuleid esimeste kahjustuste ilmnemisel. Keemilised tõrjevahendid avamaal kõrvitsa haiguste tõrjeks puuduvad.
Söögipeedi agrotehnoloogia ja taimekaitse
Söögipeet on mullastiku suhtes pigem nõudlik, eelistades huumusrikkaid keskmise raskusega neutraalseid muldi.
Peet ei talu raskeid ja happelisi muldi ning vajab kasvuks pH-taset vahemikus 6,5–7,2. Sügiskünd (25–30 cm) on oluline taimejäänuste ja umbrohuseemnete matmiseks, mis vähendab haiguste ning umbrohtude leviku riski. Viljavahelduses tuleks hoida 3–5-aastast vahet ning vältida eelviljana teisi maltsaliste sugukonna taimi.
Sobiv külviaeg on mai teine pool, kui muld on soojenenud vähemalt 8–10 °C kraadini, mis tagab ühtlase tärkamise ja väldib tõusmepõletikku. Väetamine peab põhinema mullaanalüüsidel, kusjuures oluline on vältida liigset lämmastikku ja tagada piisav mikroelementide, eriti boori ja mangaani kättesaadavus.
Peamised haigused on juuremädanik, tõusmepõletik ja lehetähnisus. Kahjuritest on tõusmete faasis ohtlik peedi-rohuhüpik, kes närib lehtedesse auke ja aknaid. Seiret tuleb alustada kohe taimede tärkamisel, vähemalt kaks korda nädalas kuni neljanda pärislehe ilmumiseni. Tõrjes eelistatakse agrotehnilisi võtteid nagu õigeaegne vaheltharimine ja umbrohutõrje. Väikesemahulise kasvatuse korral saab tõusmeid kaitsta kattelooriga. Keemilist tõrjet haiguste vastu rakendatakse sümptomite või esimeste haiguskollete ilmumisel, kasutades registreeritud fungitsiide.
Kokkuvõte ITK suunistest
Kokkuvõttes kinnitavad uuendatud ITK suunised, et nii kõrvitsa kui ka söögipeedi puhul tagab kvaliteetse saagi teadlik agrotehnika, puhas paljundusmaterjal ja järjepidev seire, mis võimaldab hoida taimekaitsekulud ja keskkonnamõju minimaalsena. Järgnevas artiklis käsitleme teiste kultuuride, näiteks viljapuude integreeritud taimekaitset.
