Jahedus ja vihm mõjutasid meesaaki, aga mitte palju

Jahedus ja vihm mõjutasid meesaaki, aga mitte palju

Tänavune meesaak Raplamaal on üsna hea või oodatust na­tuke kehvem, mõju avaldas ilm, aga ka vajadus mesilaspere­sid taastada.

Mesinik Eevi Kopra Sikeldi külast ütles, et temal on meesaak hea, kartis hullemat, aga tasapisi ikka kogunes.

Eha Metsallik rääkis, et suve algus oli hea, aga augustikorjet ei tulnud.

Ülo Sild Kaiu vallast Toomja külast Mustlepa mesilast tõdes aga, et möödunud suvi ei olnud mesilastele ega me­sindusele soodus. „Vihma ja jahedat ilma oli rohkem kui päikest," märkis ta. «Probleem ei olnud ainult vihmas. Jahedaga ei erita õied mesinestet, seda mee algmaterjali."

Sild lisas, et kehva suve tõttu jäi ka meesaak oo­datust väiksemaks. „Seda räägivad ka teised mesinikud. Veidi parem olukord oli vist Läänemaal ja mõnes paigas Lõuna-Eestis," lisas Ülo Sild, kes on ka tänavu suve lõpus loodud MTÜ Raplamaa Mesinike Selts juhatuse aseesimees.

Ülo Sild märkis, et suvel tuli ära kasutada iga vähegi soojem ilm, et tarusid kont­rollida. Sama oli ka sügisel, kui tuli mesilastele talvesööta anda ja teha varroalesta tõrjet.

„Ise loodan, südame vä­risedes, et sügisesed tööd õnnestusid, sest tehtule „vi­gade parandust“ teha ei saa. Eks kevadel selgub karm tõde. Sügisel küll mingeid erilisi probleeme ei paist­nud mesilastega olevat. Ka varroa tõrje sai korralikult tehtud," lisas Sild.

Ka Eevi Kopra ütles, et ettevalmistused talveks on hästi läinud ning mesitarude talvekorda seadmise ajal on mesilaste tervis hea. «Lendasid vastu," lausus ta.

Samas on ta teistelt sel sügisel kuulnud, et mesipuid on tühjaks jäänud.

Staažikas mesinik Eha Metsallik ütles, et kui me­silased on saanud suvel korjet tehes mürgitada, siis november ongi see aeg, mil pered kustuma hakkavad. Kuigi toidu nad võisid veel ilusti vastu võtta.

Eelmisel talvel läks tal välja 12 peret – midagi sellist pole Eha Metsalliku sõnul tema 35-aastase kogemuse juures iialgi varem juhtu­nud. Samas ta tõdes, et see ongi Eestis paari viimase aasta probleem olnud, varem seda ei olnud.

«Praegu on pered ilusad, eks näe," ütles ta.

Eha Metsallikul on hea meel, et kõnealuse prob­leemi kohta tehakse Eestis loodetavasti nüüd ka uuring. Eesti on tema sõnul ainu­ke maa, kus taimi päeval mürgitatakse – s.o ajal, mil mesilased lendavad.

Samas on Metsalliku sõnul mesinike koostöö põllumees­tega soe ja hea ning mõlemad vajavad tegelikult teineteist – põlde tuleb ju tolmeldada. Samuti on Eesti põllumehed küllaltki paindlikud, kui me­sinik käib palumas, et päeval ei mürgitataks, siis tullakse vastu, rääkis Metsallik.

Eha Metsalliku sõnul on tänavu mesinike seas nii alustajaid kui ka lõpetajaid. On neid, kes on mesilaspe­rede väljamineku tõttu lõpetanud, aga uusi tuleb ka juurde ja üldiselt on mesinikud optimistlik rahvas, rääkis Metsallik. Palju on olnud suvel ka mesilaspere­de taastamist, mis omakorda võib meesaagi alla viia.

Oma toodangut müüa ei ole Eesti mesinikel raske. «Mett ja meetooteid ostetak­se hästi, sest inimesed on aru saanud mee kasulikku­sest," on Ülo Sild kogenud. Ta lisas, et nii meedia kui ka mesinikud ise on inime­si sellest teavitanud ning tänavu loodud Raplamaa Mesinike Selts tahab seda tööd ka edasi arendada.

Vivika Veski, Raplamaa Sõnumid (17.11.2012)

2012-11-19T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 19. november, 2012|Uudised|