Kartulgi tahab kolimist

Kartulgi tahab kolimist

Eesti Maaviljeluse Instituudi teaduri, kartulikasvatuse asjatundja Luule Tartlani sõnul oli sellel aastal kartulipõldudel palju mardikaid ning peavalu tekitasid ka haigused.

Kas kartulikasvatus tasub end Valgamaal ära?

«Valgamaal on kartuli kasvatamiseks palju sobivaid põlde ning kasvupinnad ja saagikus võiksid olla suuremad.

Samas on kasvatamine Eesti tingimustes töömahukas ja suhteliselt kulukas ning seda nii väike- kui suurtootmises. Et saak kataks kulutused ja annaks tulugi, on vajalik tööde oskuslik korraldamine ja õigeaegne ajastatus. Oluline on kasvuaegsete haiguste tõrje, sest kartul on muutunud nendele vastuvõtlikumaks.»

Mis mõjutab saagikust?

«Kasvuaegsed haigused nagu lehemädanik, harilik kärn ja teised häirivad taimede normaalset kasvu ja arengut ning vähendavad oluliselt mugulasaaki ja selle kvaliteeti.

Kasvuperiood võib ebasoodsate kasvutingimuste tõttu jääda ka vajalikust lühemaks, mistõttu saadakse samuti madalama kvaliteediga ja haigustele vastuvõtlikum mugulasaak.»

Missugused probleemid tänavu kasvatajaid kimbutasid?

«Kartuli-mustkärn, lehemädanik ja kartulimardikas. Kahjuks said need alguse juba varasemalt. Seemnekartuli vastuvõtlikkust haigustele suurendas kindlasti 2011. aasta ebasoodne ja pikaks veninud koristusperiood. Kuna paljud haigused kanduvad edasi just seemnekartuliga, oli tänavu väga tähtis kasutada mahapanekuks tervet seemnekartulit.

Enamik kartuli haigusetekitajaid on mullaasukad. Sellest tulenevalt ei ole otstarbekas kasvatada kartulit samal kohal mitmel järjestikusel aastal. Haigusetekitajate hulga suurenemine mullas soodustab taimede varasemat haigestumist.»

Kirjeldage sellel aastal peavalu tekitanud haigusi lähemalt!

«Kartuli-mustkärn (Rhizoctonia solani) on jaheda kevade haigus. Ta põhjustab tõusmepõletikku, vilttõbe ja musta kärna. Kahjuks oli tänavu seda haigust tõusmepõletikuna väga palju. Palju oli tärkamata jäänud idusid, tekkisid tühikud.

Ka põhjustab haigusetekitaja erinevate moonete ja ebaloomuliku kujuga mugulate moodustumist saagis. Oluliselt väheneb kaubakartuli osakaal. Kuna haigusetekitaja säilib mugulatel ja mullas, on seemneuuendus ja kasvukoha vahetus olulised.

Kartuli-lehemädaniku (Phytophthora infestans) tekitajad püsivad mullas nakkusvõimelisena paar aastat – üks põhjus, miks ei tohiks kartulit kasvatada samal kohal mitu aastat.

Probleemiks kujunes kartuli-lehemädanik tänavu väikekasvatajail ja mahetootjail. Mahekasvatajad ei kasuta tõrjeks looduslikke preparaate, selletõttu oli lööbimine tänavu väga varajane ja vähendas enamikul põldudel saagikust, nakatades ka mugulad pruunmädanikku. Probleem oli suurem Lääne-Eestis ja Pärnumaal. Paljudes väikeaedades ikaldus kartulisaak täielikult.»

Kas sel aastal oli ka väga palju kartulimardikaid?

«Tõepoolest on viimastel aastatel neid esinenud varasematest rohkem. Samuti on suurenenud leviala, mardikad on rännanud ka Soome.

Tänavu leiti kartulimardikaid Eestis väga palju. Rohkem aga väikekasvatajate ja mahetootjate põldudel. Läinud talve külmumata pinnase tõttu jäid talvituvad kartulimardikad tõenäoliselt ellu ja olid suvel aktiivsed, mistõttu oli nende kahjustusi varasemast rohkem.

Reeglina lähevad mardikad talvituma mulda samas kohas põllul, kus nad toitusid ja kevadel ronivad sealt ka välja. Seega eelmise aasta kartulipõld on neile hea koht, sest mullast väljaronimise järel saab kohe alustada toitumisega. Mahajäänud mugulad hakkavad ju varem kasvama. See on üks põhjus, miks eelmise aasta kasvukohad tuleb kevadel hoolega üle vaadata ja vajadusel korjata mardikad ära või teha keemiline tõrje.

Valgamaal oli kartulimardikaid rohkesti Võrtsjärve lähedal asuvatel kartulipõldudel. Nüüdseks on nad asustanud ka Võrtsjärve ja Peipsi järve vahelise ala, eriti järvederohke Jõgeva maakonna. Vähem oli mardikaid Põhja-Eestis ja saartel. Korjamisega on neist raske lahti saada, aitab ainult keemiline tõrje.»

Mida kartulikasvatajatele soovitate?

«Koristatud kartul tuleks väga hoolikalt kuivatada, et haigusetekitajad ei saaks areneda. Väike­aedades mahapandav seemnekartul tuleks eelidandada, sest siis löövad haigused varasemal ajal välja. Haiged kartulipesad on kasulik märgistada ja enne koristamist välja võtta.

Mahekartuli kasvatamisel on soovitatav viljelusvahe vähemalt kuus aastat. Sordivalikul peab arvestama, et iga müüja kiidab oma kaupa.»

Sirje Lemmik, Valgamaalane (11.09.2012)
 

2012-09-11T10:00:00+00:00Teisipäev, 11. september, 2012|Uudised|