Tänavune külm kevad valmistab mustikakorjajatele peavalu, sest marju on vähe. Kokkuostjad on aga muretud, kuna möödunud aasta saak seisab külmhoonetes ja on veel müümata.
«Päris ikaldus see nüüd ka pole, aga kindlasti on mustikat palju vähem kui möödunud aastal. Pohla ja jõhvikat on küll, aga mustikaga jääb kehvaks,» ütleb Võrumaal asuva Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts, kes ostab ka oma talu toodanguks metsaande kokku.
Öökülmad kevadel ja varasuvel on Koltsi sõnul marjataimedele liiga teinud, mis omakorda annab korjajatele võimaluse nende eest kõrgemat kilohinda küsida. «Hooaja algul pakuvad korjajad madalama hinnaga marja, selliselt kombatakse turgu. Mida vähemaks jääb saaki, seda kõrgemaks tõuseb hind. Praegu müüakse kokkuostjatele kombainiga korjatud ja puhastamata mustikat 2–2,50-eurose kilohinnaga,» teab Kolts.
Aia- ja metsasaaduste kokkuostu ja töötlemisega tegeleva Räpina ettevõtte Figuraata omanik Viljar Vaherpuu öökülmadest räsitud mustikasaagis probleemi ei näe, kuna möödunud aasta viljakas suvi andis saagi, mis on seni müümata. «Mari seisab suurematel kokkuostjatel külmhoonetes, mis on meie eeliseks tänavusel marjavaesel aastal. Väiksemad tegijad, kes saagi hommikul ostavad ja siis õhtuks müüki viivad, tänavu suurt kasumit ei teeni,» arvab Vaherpuu.
Öökülmad räsisid suuremas osas just Lõuna-Eesti mustikasaaki, nii et Vaherpuu sõnul on Lääne- ja Põhja-Eesti tänu rannikuäärsele mahedamale kliimale mustikatest pungil. «Ainuke probleem on selles, et neis paikades ei ole kohalikke korjajaid, kes edasi kokkuostu müüks. Ka sellist hästitoimivat väljakujunenud kokkuostusüsteemi pole – enamasti korjatakse vaid enda jaoks või siis piisavas koguses, et ise mari kohe turul maha müüa,» selgitab ta.
Metsaandide kokkuostuhinna on alla viinud Taist Soome ja Rootsi tööle käivad korjajad. Vaherpuu sõnul saab mustikaid sealt juba üheeurose kilohinnaga, mis ei lase hinnal Eesti turul kuigi kõrgeks kerkida. «Lagi on kaks eurot ja 50 senti. See on tegelikult juba liiga kallis,» ütleb Vaherpuu, kelle firma ostab metsaande muu hulgas ka Lätist, Leedust ja Poolast.
Lõuna-Eesti metsades juba üle 30 aasta marja- ja seenekorjajana õpetajapalgale lisa teeniv Anne Jõesalu ütleb, et tänavu on mustikaid nii hõredalt, et korjajatel polegi suurt motivatsiooni neid kokkuostu viia. «Möödunud aastal oli pilt hoopis teine. Siis jaotasin oma tööpäeva kaheks – nii hommikul kui õhtul neli tundi korjamist. Parimatel päevadel sai mõlemal päevapoolel korjatud kuni kaks kümneliitrist ämbrit mustikaid,» räägib naine.
Kümneliitrisse ämbrisse mahub Jõesalu sõnul kuni kuus ja pool kilo marju ning nelja seesuguse ämbri täis korjamise eest võis päevateenistuseks kujuneda koguni kuni 50 eurot.
Tänavu paaril korral kokkuostubussi silmanud Jõesalu sõnul laekub mustikaid sinna vaid kastikaupa. Korjajale pakutakse mustikakilo eest kaks eurot, puhastatud marjast saab lahti aga 20 senti kallimalt.
Hinnad on kokkuostjate vahel kokku lepitud, mistõttu turusolkimine on välistatud. «Odavama hinna eest ei osteta ja kallimat hinda ei saa keegi samuti küsida,» selgitab Jõesalu.
