Avaldatud: 7. detsember 2022Kategooriad: MetsandusSildid: , ,

Allikas: Ajakiri Tark Talu
detsember 2022

Keskkonnaagentuuri metsaseire peaspetsialist Merit Ehrpais ütleb, et Kuuse-kooreüraski 2022. aasta seire tulemused Eesti metsaomanikke rõõmustada ei saa.

Kuuse-kooreürask asub elama kuuse puusse ning harvem mändi. Elukohaks sobivad talle nii lamavad tüved, värske metsamaterjal kui ka seisvad ning nõrgestatud puud, enamasti vanuses 50−60 aastat. Sageli asustatakse puid, mis asuvad hõredamates puistutes, metsaservades, häilude ääres ning raiesmike veeres. Kui üraskite arvukus on suur, siis asutatakse ka elujõulisi kuuski. Reeglina talvituvad kuuse-kooreüraskid pinnases ning üraskite lendlus ja puude asustamine algab, kui õhutemperatuur on tõusnud 18–20oC, tavaliselt aprilli lõpus või mai alguses.

Kuuse-kooreüraski poolt värskelt asustatud puid ei ole lihtne ära tunda, kuna puude võra on roheline ja ilma lähema vaatluseta on raske kahjustust tuvastada. Selleks peaks puid lähemalt uurima, otsima tüvedelt vaiguniresid ning üraskite sisenemisavasid, mis on umbes 2−2,5mm läbimõõduga. Suurema üraskikahjustusega aladel võib kuivade ilmade korral leida näripuru ka kasvavate puude alt, okstelt, juurekaelalt ning lähedal kasvavatelt taimedelt. Lamavatel tüvedel viitavad üraskite tegevusele tüvel olevad näripuru kuhjakesed ning koore all on näha üraskite käigud, vanamardikad, munad ning vastsed.

Kuuse-kooreüraski seiret viidi eelmisel aastal läbi 13. maakonnas, seiret ei toimunud vaid Hiiumaal ning Saaremaal. Selleks langetati püünispuid ning paigaldati jälgitavatele aladele ka feromoonpüünised. Vajalike puude langetamine toimus märtsis ning bioloogilise signaalainega lõks pandi üles aprillis. Esimesi üraskeid märkasime püünises juba aprilli lõpus. Mai alguses saabunud soojad kevadilmad viisid ka kahjurmardikate noorjärkude arvukuse kasvule ning mai alguses algas aktiivne lendlus. Üraskeid leidus nii feromoonpüünistes kui ka kevadel langetatud püünispuudes ning tormiheite ja –murru puudes. Näiteks Tartumaal asuvast püünisest leiti 29. aprillil 30 üraskit ning nädal hiljem oli samas püünises juba 3200 üraskit.

Kõige vähem leidus sellel ajal üraskeid Lääne-Virumaal ning Ida-Virumaal. Kõige arvukam oli üraskite hulk samas Võrumaal, Pärnumaal, Viljandimaal, Tartumaal, Harjumaal ning Põlvamaal.

Juuni esimesel nädalal langes jahedamate ilmade tulekuga ka üraskite arvukus, kuid soojemate ilmade tulekuga suurenes uuesti juuni teisel nädalal. Kõige väiksem oli üraskite arvukus juuni keskel, kuid kuu viimasel nädalal kerkis arvukus taaskord mitmekordselt võrreldes jaanikuu keskmisega. Juunis toimus üraskite lendlus taaskord kõikides maakondades, kõige vähem leidus üraskeid Lääne- ning Ida-Virumaal. Juunikuu tulemuste põhjal oli kõige intensiivsem lendlus Järvamaal, Pärnumaal, Põlvamaal, Viljandimaal ning Tartumaal.

Juuli alguses leiti kõige rohkem üraskeid Pärnumaal, Järvamaal, Viljandimaal ning Põlvamaal. Teistes maakondades toimus lendlus, kuid üraskite arvukus oli tagasihoidlikum. Juuli teisel ning kolmandal nädalal langes üraskite arvukus veelgi ning pöördus järsult tõusule kuu viimasel nädalal ning augusti alguses. Siis leiti Tartumaa mõõtmisalalt rekordarv 15 000 üraskit ühe püünise kohta. Juulis hakkasid koore alt lahkuma ka teise põlvkonna mardikad, neid putukaid leiti üksikutes kohtades juba juuli keskpaigas. Juuli lõpus oli teise põlvkonna mardikate arvukus juba suurem.

RMK ning KAURi spetsialistide seireandmete tulemusena selgus, et potentsiaalselt kõige suuremat kahju võisid tekitada 2022. aastal kuuse-kooreüraskid Järvamaal. Seal asuvad püünised olid üleval sinilille kasvukohatüübi puistus, mille valdav puuliik oli kuusk keskmise vanusega 52 aastat, esines ka kaske. Lisaks oli puistu eelnevalt saanud kahjustada juurepessu ning ulukite poolt. Lisaks Järvamaale oli kuuse-kooreüraski arvukus kõrge ka Pärnumaal, Viljandimaal, Tartumaal, Võrumaal ning Põlvamaal. Kõige vähem isendeid leiti Lääne- ning Ida-Virumaalt.

Kuuse-kooreüraski olemasolu korral on putuka arvukuse vähendamiseks üheks võimaluseks kahjurite poolt värskelt asustatud puude ülestöötamine. Lisaks on võimalik kasutada ka püünispuid. Nendeks kasutatakse eelneva aasta kahjustuskolde lähedal kasvavaid puid, mis on kasvus alla jäänud, nõrgestatud või vigastatud. Tuleb meeles pidada, et kevadel langetatud püünispuud või talvine lume- või tormimurd tuleb metsast välja vedada sama aasta kevadel, et noormardikad ei jõuaks kooruda ning koore alt lahkuda. Püünispuude efektiivsuse suurendamiseks on kasutusel ka feromoonpreparaadid, mis meelitavad üraskeid ligi. Sellisel juhul saab kasutada väiksemal hulgal püünispuid.

Soovitused metsaomanikule

  • Hoia oma metsal silma peal ning üraski kahtlustuse korral tegutse, võttes kasutusele võtteid, mis aitavad kahjuri arvukust ohjeldada;
  • Kahjustuste ennetamiseks tuleb vältida harvendusraiete tegemist vanemas eas puistule, et metsa tuulekindlus ei väheneks;
  • Kahjustuste ennetamiseks tuleks metsast välja vedada tormimurd ja –heite puud, samuti tuleks välja raiuda nõrgestatud puud enne üraskite lendlust;
  • Vanemaid kuusepuistusid tuleks varieerida noorematega ning võimalusel rajada rohkem segapuistuid;
  • Raiutud metsamaterjal tuleb metsast välja vedada õigeaegselt, et üraskitel poleks võimalik seda kasutada sigimispaigana;
  • Kui kahjustus on juba tekkinud, siis aitab üraski arvukust vähendada kahjuritega värskelt asustatud puude ülestöötamine;
  • Kevadel üraskite poolt asustatud puud ning püünispuud tuleb metsast välja vedada.

Tekst: Merit Ehrpais – Keskkonnaagentuur, metsaseire peaspetsialist

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/