Elurikkus on metsade kestlikkuse üks olulisemaid mõõtmeid, kuid selle hindamine praktikas ei ole lihtne. FOREST4EU raportis käsitletav IBP indeks (Index of Biodiversity Potential) pakub sellele probleemile selge ja rakendatava lahenduse, tuues elurikkuse hindamise otse metsanduse igapäevatöösse.
Maapinna ettevalmistamine enne istutamist on metsamajanduses kriitiline samm, mis parandab noore metsa kasvu, kuid muudab samal ajal ka metsa alustaimestikku. Rootsi metsateadlaste uuringud kinnitavad, et maapinna mineraliseerimine on määrava tähtsusega just puude ellujäämisel ja algse kasvukiiruse tagamisel.
Agrometsandus on maakorraldussüsteem, mis integreerib metsa ja puud kariloomade või põllukultuuridega, luues mitmekesise korralduse. Üks selle praktikatest on kariloomade pidamine metsas või puudega karjamaadel, mis jäljendab ajaloolisi looduslikke metsaheinamaid (ingl keeles silvopature).
Eestimaa Looduse Fond soovis septembri alguses õpetajatele ja õpilastele vahvat uut kooliaastat ning jagas ELF ekspertide loodud õppematerjale. Teemadeks nii erinevad liigid, Läänemeri, märgalad, mets, kliimamuutus kui ka põllumajandus ja toidulaud.
SAK on ägedalt kulgev kodu- ja metssigade viirushaigus, mis iseloomustub palaviku, verejooksu, põletikuliste muutustega mitmesugustes elundites ja suure suremusega
Eesti põllumajandustootjad, metsakasvatajad, nõustajad ja teadlased on oodatud kandideerima fookusgruppidesse, mis käsitlevad metsade tervist, lambakasvatust ja energiatootmist põllumajanduses. Kandideerimise tähtaeg on 9. juuli 2025.
Varasemalt majandatud, kuid nüüdseks kaitse alla võetud metsade taastamisel võib vaja minna sihitud raiet, et tekitada rohkem surnud puitu ja metsahäile, mis annaks kadunud liikidele võimaluse uuesti löögile pääseda.
Teadlased otsivad võimalusi, kuidas kasutada metsataimede kasvatamiseks vähem turvast. Soome teadlaste katse näitas, et kuigi noored puud kasvasid kõige paremini just tavapärasel turbal, näitasid paljulubavaid tulemusi ka alternatiivsed kasvusubstraadid.
Sigade Aafrika katk on kiiresti kulgev viirushaigus, mis tabab nii kodu- kui ka metssigasid. Haigus väljendub palaviku, verejooksude ja põletikuliste muutustena erinevates elundites ning lõpeb sageli looma surmaga. Kuigi inimesed ja teised loomaliigid sellesse haigusesse ei nakatu, võivad nad viirust siiski passiivselt levitada.
Metsaistutamise hõlbustamiseks otsitakse viise selle töö tegemiseks masinatega. Soome värske uuringu kohaselt võimaldab masin sobivate tingimuste ja vilunud masinajuhi olemasolul kasvama panna üle 200 kuuse konteineritaime tunnis.
