EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
PRESSITEADE
20. august 2017
Viljalõikuse hilinemine paneb teraviljakasvatajad suure surve alla
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul võib tänavu Eestis oodata
korralikku saaki, kuid hiline koristus suurendab oluliselt riske ja võib
hakata avaldama mõju vilja kvaliteedile.
„Tänavune viljakoristus on tavapärasega võrreldes mitu nädalat edasi
lükkunud, mis paneb põllumehed ajaga võidu jooksma. Koristama on asutud
tavapärasest kõrgema niiskusesisaldusega vilja, mis aeglustab koristamise
tempot ja suurendab kuivatuskulusid. Osa vilja on enne selle lõplikku
valmimist tehtud ka siloks, et põldudel teha ruumi talirapsi külviks ja
vältida sügiskülvide liigset hilinemist,“ selgitab põllumajanduskoja
juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmus lisab, et kuigi üldiselt oodatakse tänavu head saaki, siis paiguti on
tormid ja tugevad vihmad nii kaun- kui teraviljapõldudele teinud
märkimisväärset kahju ning vili on osaliselt lamandunud. Põhjaranniku
äärsete põllumeeste saagikust vähendavad kevadisest põuast tingitud
probleemid.
„Kui eelmise aasta saagikoristushooaeg oli ekstreemne, ilmad olid vihmased
ja saagikused madalad, siis tänavuse aasta märksõnaks on koristuse
edasilükkumine. Hetkel on eelmise aasta sama perioodi mahust Kevili
terminalidesse jõudnud alles umbes kolmandik kogusest. Koristustöödega pole
täiel võimsusel veel alustatudki, sest paljudes piirkondades pole vili
valminud. Ainult rüps on koristatud ja selle saagikus on olnud üllatavalt
hea, samal ajal rapsi koristus viibib,“ selgitas Põllumeeste Ühistu Kevili
juhataja Meelis Annus.
Annuse sõnul on tõsisemalt viljakoristusega alustatud Lõuna- ja Kesk-Eestis,
aga sealgi mitte kõigi põllumeeste poolt. Koristatakse varajasi talinisusid,
valikuliselt ka keskvalmivaid nisusid, olenevalt põllust ka varajasi
otrasid. Seda, et kõik põllumehed pole veel lõikusega alustanudki, kinnitas
oma põldude seisu kommenteerides ka Valgamaa teraviljakasvataja Kalle Kits.
Jõgevamaal Pajusi kandis teravilja kasvatav Aasta Põllumees Lembit Paal
märkis, et plaanib nisu koristamisega alustada alles sellel nädalavahetusel,
mil talinisu saab koristamiseks piisavalt kuivaks. Sellel nädalal on Pajusis
siloks tervikkoristusena võetud otra segus hernega. Paali sõnul on põllud
väga ilusad, kuid saagi salve saamiseni läheb veel aega, mistõttu on
tulemustest vara rääkida.
Põllumajanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen, kes kasvatab vilja Virumaal,
on oma ettevõttes ära jõudnud koristada varase odra, samuti on ta alustanud
varase talinisu lõikusega – kokku on tänaseks koristatud kümnendik
kogupinnast.
Kevili andmetel on talinisude saagikused olnud head: olenevalt sordist
enamasti vahemikus 5-8 t/ha kuivas kaalus.
Ka teravilja kokkuostuga tegeleva ettevõtte Oilseeds Trade juht Veikko Vahar
kinnitab, et nende ettevõttele vilja müüvad põllumehed on koristusega alles
suhteliselt alguses ja viljakoristus on umbes 3-4 nädalat hilinenud.
Üldjuhul on rapsi koristusega algust tehtud, alustatud on ka taliodra ja
varajase odra koristusega.
„Võrreldes eelmise aastaga on ladudesse jõudnud ca 25% eelmise aasta samal
perioodil kokkuostetud saagist, ka rekordilise 2015. aasta tasemest on
praeguse seisuga poole võrra vähem salve saanud,“ selgitas Vahar.
Eesti suurima teraviljakokkuostja Baltic Agro juht Ants Puusta lisab omalt
poolt, et viljakoristus on alles väga varajases faasis, mistõttu on tulemusi
veel raske kommenteerida.
Kvaliteedi osas võib Kevili andmetele tuginedes öelda, et kokkuostetud
teravilja proteiinisisaldus on pigem madal. Hetkel on keskmiselt varutud
nisude proteiini tase 11,5-12,2%. Langemisarvuga praegu veel probleeme pole,
v.a. lamandunud põldudel. Kleepvalk on kõikuv, ulatudes 22%-st 30%-ni.
Päevad jäävad aga lühemaks ja ilmad on pigem vihmased. See võib kiiresti
halvemaks muuta olukorda põllul ja saakide kvaliteeti.
„Juba praegu võib öelda, et teraviljakasvatajatel on käsil teine keeruline
hooaeg. Praegu tuleks kõigil soovida päikselisi ilmasid, et kogu saak saaks
lõpuks koristatud ja õiglase hinnaga müüdud,“ sõnas Meelis Annus.
Koristushooaja hilinemine paneb löögi alla ka taliviljade külvid, mis võib
hakata mõjutama ka järgmise hooaja tulemusi. Näiteks polnud Võrumaa
teraviljakasvatusettevõte Sänna Põllumees talinisu hilise koristuse tõttu
neljapäeval rapsikülviga veel alustada saanudki. Ka Vardja Masinaühistu
Põlvamaal oli rapsi külviga alles alustanud. Saaremaa viljakasvataja Kaido
Kirst aga loobus sootuks sellel aastal talirapsi külvamisest.
Statistikaameti andmetel kasvatatakse tänavu Eestis teravilja kokku 330 700
hektaril, millest 126 000 ha moodustab taliteravili ja 204 700 ha
suviteravili. Võrreldes möödunud aastaga on teravilja pind vähenenud ligi
6%. Kultuuridest kasvatatakse kõige enam talinisu (102 700 ha), suviotra (97
900 ha), suvinisu (67 400 ha), kara (33 600 ha) ja rukist (13 300 ha).
Hernest ja põlduba kasvatatakse kokku 65 800 ha, mida on ligi 19% rohkem kui
mullu. Rapsi ja rüpsi kasvatatakse kokku 73 700 ha, mida on aasta varasemaga
võrreldes 5% rohkem.
Lisainfo:
Roomet Sõrmus,
EPKK juhatuse esimees,
tel 52 058 57
