Euroopa Liidu andmetel juhtub põllumajandussektoris töötavate inimestega keskmisest 1,7 korda rohkem tööõnnetusi, surmaga lõppevaid tööõnnetusi aga koguni kolm korda rohkem.
“Lisaks põllumajandusettevõtete tavalistele ohtudele ja riskidele kaasnevad seal ka hooldustöödega seotud eriohud. Näiteks tehakse väiksemaid ehitustöid, remonditakse hooneid ning käideldakse ohtlikke kemikaale, nagu diisliküte traktoritele, küte kuivatitele, õlid, väetised, mürgid taimekaitsele, umbrohutõrjeks jne.
Tihtipeale on talupidaja füüsilisest isikust ettevõtja ning talu sageli pereäri, mis muudab omakorda tööohutuse ja töötervishoiu tagamise keeruliseks,“ teatas tööinspektor Leevi Pääbo.
Sel aastal on Eestis põllumajanduses juhtunud 108 tööõnnetust, neist 32 lõppesid raskete tagajärgedega (erinevad luumurrud). Enamik tööõnnetusi põhjustas loomade ettearvamatu käitumine – jalaga löömine, astumine töötaja jalale, loomade rünne.
Lisaks tõsteseadme kasutamine, lauda laest segutüki allakukkumine ning käiguteedel libisemine. Kukkumised libedatel ja märgadel liikumisteedel on sagedased iseäranis talvisel ajal, kui ei kasutata liivatamist ning töötajad tulevad lumiste jalanõudega soojemasse ruumi.
Statistika põhjal on põllumajandussektoris tööõnnetusse sattuja keskmine vanus 50 aastat, mistõttu õnnetusest paranemine ning täieliku töövõime taastumine võib võtta kaua aega.
Seetõttu on äärmiselt oluline pöörata suuremat tähelepanu ennetusabinõudele – töötajad peavad kasutama turvajalanõusid, hooldajad olema loomade eest hoolitsemise ajal rahulikud, loomade ajamisel viibima koos kaastöötajaga, kes looma ründe korral aitab looma tõrjuda jne.
Arvestades sellega, et peaaegu iga neljanda tööõnnetuse põhjustab libisemine või komistamine liikumisteel, on tööinspektsioon välja andnud teatmiku, kus tuuakse praktilisi näiteid, kuidas seda vältida.
Teiseks suuremaks probleemiks põllumajandustöötajate hulgas on luu- ja lihaskonnahaigused. Peaaegu 60% põllumajandussektori töötajatest peab töötama vähemalt poole tööajast valulikus asendis.
Ligi 50% põllumajandussektori töötajatest teisaldab käsitsi raskusi vähemalt poole tööajast ning üle 50% põllumajandussektori töötajatest teeb korduvaid käeliigutusi vähemalt poole tööajast. Kõige rohkem esineb seljavalusid ja –vigastusi ning ülajäsemete vaevusi, mida tuntakse ka ülekoormusvigastustena.
Meie Maa, 15.11.2013
