Allikas: Maablogi.ee
23.02.2023
Põllumajandusuuringute Keskus tegi 2022. aastal uuringu “Ülevaade põllumajandustootjate tulundusühistutest Eestis”. Selle eesmärk oli anda ülevaade Eestis tegutsevate põllumajandusühistute struktuurist, liikmetest ja majandustulemustest 2020. aasta lõpu seisuga.
Uuringu tulemustest ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uue programmperioodi võimalustest annavad ülevaate Maaelu Teadmuskeskuse maamajanduse valdkonna peaspetsialist Kristine Tiirats ja Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Ragne Lokk.
Enim põllumajandusühistuid tegutseb teravilja- ja piimasektoris
2020. aasta lõpu seisuga oli Eestis registreeritud 113 tegutsevat põllumajanduslikku tulundusühistut, mis koondasid 2259 põllumajandustootjat. Peaaegu pooled (49%) aktiivselt tegutsevatest ühistutest on väikesed, kuni viie liikmega.
Ühistute esindajad on hinnanud, et umbes 75% nende liikmetest osalevad ühistulises tegevuses aktiivselt, kasutades järjepidevalt nii ühistu pakutavaid teenuseid ja hüvesid kui ka panustades ise ühistu arengusse.
Enim põllumajanduslikke tulundusühistuid on registreeritud kahes suuremas põllumajandustootmise tegevusvaldkonnas: teravilja-, kaunvilja- ja õlikultuuride kasvatuses (64 TÜd) ning piima- ja piimatoodete tootmises (21). Samas on siiski ka kõigis teistes tegevussektorites vähemalt üks aktiivselt tegutsev ühistu olemas: veisekasvatuses 7, seakasvatuses 5, puuvilja-, köögivilja- ja marjakasvatuses 5, kartulikasvatuses 2, lamba- ja kitsekasvatuses 1 ning muus valdkonnas 5 (neist kolm tegelevad jaemüügiga ning kaks segapõllumajandusega).
Mis tüüpi ühistuid leidub?
2018. aastal tegi Eesti Maaülikool sarnase uuringu, mille käigus loodi põllumajandusühistu pakutavate teenuste või tegevuste põhjal ühistute tüpoloogia.
Ühistud jagati uuringus seitsmesse tüüpi:
- töötlev ühistu;
- turustusühistu;
- hankeühistu;
- abiteenuseid pakkuv ühistu;
- tootev ühistu;
- tootev ja abiteenuseid pakkuv ühistu;
- aretusühistu.
Värske uuringu kohaselt on kõige rohkem põllumajanduslikke tulundusühistuid (42%) turustusühistu tüüpi. Sellise ühistu eesmärk on koondada ning turule viia oma liikmete toodetud põllumajandustooted.
Peaaegu kolmandik ühistutest on tootva ühistu tüüpi. Sellisel juhul omab ühistu tootmiseks vajalikku ressurssi ning turustab omatoodangut, mitte ei koonda liikmete oma. Tootev ühistu ei järgi tihtipeale oma tegevuses ühistegevuse põhimõtteid ning sarnaneb pigem osaühingu või aktsiaseltsiga kui tulundusühistuga. Suur osa (51) põllumajanduslikke tulundusühistuid on loodud 1990ndatel, kui hakati reorganiseerima ühismajandeid. Sellel perioodil moodustatud ühistud on valdavalt (59%) tootvad ühistud. Kuna tulundusühistute ümbervormistamine on keeruline ning aeganõudev, siis paljudes 1990ndatel loodud ühistutes tegutsetakse tegelikult osaühingu juhtimisvormi alusel.
Abiteenuseid pakkuva ühistu eesmärk on pakkuda oma liikmetele tootmiseks vajalikke teenuseid. Sellise tüübi alla kuulus 2020. aasta lõpu seisuga 25 põllumajanduslikku tulundusühistut. Abiteenuseid pakkuva ühistuna võivad tegutseda ka tootvad või aretusühistud, mille tegevused ei ole nii selgepiiriliselt välja kujunenud, ning tüüpi kuulumine on aastati erinev sõltuvalt domineerivast tegevusest.
Kõige vähem põllumajanduslikke tulundusühistuid klassifitseerub töötlevaks (3) või hankeühistuks (2).
Töötleva ühistu eesmärk on töödelda oma liikmete toodetud põllumajandustooteid ning viia saadud kõrgema lisandväärtusega tooted turule (töötlemiseks ei loeta seejuures viljakuivatamist). Kolmest töötlevast ühistust üks tegeleb piima- ja piimatoodete tootmisega, üks veisekasvatusega ja üks seakasvatusega.
Hankeühistu eesmärk on hankida oma liikmetele tootmissisendeid. Klassikalised hankeühistud kuuluvad piima- ja piimatoodete tootmise sektorisse (1) ning teravilja-, kaunvilja- ja õlikultuuride kasvatuse sektorisse (1). Kuna oma liikmetele tootmiseks vajalike sisendite hankimisega tegelevad ka teist tüüpi põllumajanduslikud tulundusühistud, siis ei ole hankeühistud kuigi levinud.
Head mõju tootjate koondumisele ühistutesse on avaldanud „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ tootjarühmadele suunatud toetus. Arengukava rakendamisperioodil loodi 40 põllumajanduslikku tulundusühistut, mis olid 2020. aasta lõpu seisuga majanduslikult aktiivsed. Valdavalt (62%) kuuluvad nendel aastatel loodud ühistud turustusühistu tüübi alla.
Ühistute majandusnäitajad
Aktiivselt tegutsenud ühistute summaarne müügitulu oli 2020. aastal 311 miljonit eurot, millest kõige suurema osa, kokku 263 miljonit eurot (84%) teenisid turustusühistud. Tootvate ühistute summaarne müügitulu oli 27 miljonit eurot. Müügitulu puhul olid tegevussektoritest edukamad suuremad põllumajandustootmise tegevusvaldkonnad, kus kogu müügitulust 47% teenisid teravilja-, kaunvilja- ja õlikultuuride kasvatuse sektorisse kuuluvad ühistud ning 45% piima- ja piimatoodete tootmise sektoris tegutsevad ühistud. Valdavalt on ühistute teenitav müügitulu tagasihoidlik: 80% ühistutest teenivad alla kahe miljoni euro müügitulu ning üle 10 miljoni euro teenivaid põllumajanduslikke tulundusühistuid on ainult 6.
Müügitulu liikme kohta arvutatuna näitab suuremaid sissetulekuid samuti peamistes põllumajandustootmise tegevusvaldkondades: piima- ja piimatoodete tootmise sektoris teeniti ühe ühistu liikme kohta müügitulu 318 738 eurot ning teravilja-, kaunvilja- ja õlikultuuride kasvatuse sektoris 256 247 eurot. Keskmine kasum ühistu kohta oli üle 125 000 euro ning kõige suuremat kasumit (183 000 eurot) suutsid teenida teraviljasektoris tegutsevad ühistud. Keskmiseks kahjumiks ühistu kohta kujunes 31 000 eurot. Kõige suurem keskmine kahjum teeniti piima- ja piimatoodete tootmise sektoris (üle 80 000 euro), mida võis põhjustada piima madal kokkuostuhind.
Üldiselt võib aga aktiivselt tegutsevaid põllumajanduslikke tulundusühistuid pidada elujõuliseks, kuna peaaegu kõigis sektorites oli 2020. aasta lõpu seisuga kasumit teenivaid ühistuid rohkem kui kahjumit teenivaid. Eriti edukalt on läinud kartulikasvatussektoris ning lamba- ja kitsekasvatussektoris, kus kõik loodud ühistud teenisid kasumit. Ainult kahes tegevussektoris on kahjumit teenivaid ühistuid rohkem kui kasumit teenivaid (veisekasvatus ja muu).
Mida arvavad ühistulisest tegevusest ühistute esindajad?
Intervjuudest selgus, et põllumajanduslike tulundusühistute esindajad hoiavad ühistulise tegevuse suhtes kahte leeri.
On neid, kes peavad ühistulist tegevust oluliseks ning toovad plussina välja selle, et koostööd tehes saadakse paremat hinda nii sisendite ostul kui ka oma toodangu müügil. Samuti tõstab ühistusse kuulumine investeerimisvõimekust ning suurendab võimalust tehnika- ja masinapargi kaasajastamiseks.
Samas ei ole aga kõikide ühistute esindajad nii positiivselt meelestatud ja toovad välja, et nõuded ühistutele on liiga kõrged ning liikmetel pole eriti huvi koostööd teha. Põllumajanduslike tulundusühistute mainet ei paranda ka halvad mälestused Eesti ajaloost, mille tõttu ühistulist tegevust võrreldakse kolhoosidega, mida keegi kaasaegsesse ühiskonda tagasi ei taha.
Kuidas tugevdada tootjate positsiooni tarneahelas?
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uuel programmperioodil (2023–2027) on üks prioriteete tootjate positsiooni tugevdamine tarneahelas. Viimastel aastatel aset leidnud kriisid on toonud päevakorda põllumajandustootjate vajaduse koonduda, et olla koos tugevamad.
Tulundusühistutel on võimalus taotleda tunnustamist tootjaorganisatsioonina. Tunnustatud tootjaorganisatsioon on tootjatest koosnev, nende algatusel loodud ja liikmete endi poolt demokraatlikult juhitud organisatsioon.
Euroopa Liidu õigusraamistikus sätestati tootjaorganisatsiooni mõiste esmalt puu- ja köögiviljasektoriturukorralduse määruses (1972), kui peamine rõhk oli värskete puuviljade turult eemaldamise korraldamisel. 2007. aastal liideti sektorite turukorraldused põllumajandustoodete ühiseks turukorralduseks ja liikmesriikidel avanes võimalus tunnustada ka teiste sektorite tootjaorganisatsioone.
Euroopa Liidus on üle 3500 tootjaorganisatsiooni, millest enam kui pooled tegutsevad puu- ja köögiviljasektoris. Vaid kahes liikmesriigis – Leedus ja Luksemburgis – pole ühtegi tootjaorganisatsiooni. Eestis tunnustati esimene tootjaorganisatsioon alles 2022. aastal ja see tegutseb piimasektoris.
Kuulumine tootjaorganisatsiooni aitab tootjatel olla paremini valmis kriisideks, ühiselt töödelda ja turustada, sisendeid hankida, olla paremal ühisel läbirääkimispositsioonil, saada erandeid Euroopa Liidu konkurentsireeglitest ning tagab juurdepääsu ühistegevuse arendamiseks suunatud toetustele.
Eesti mõistes on tootjaorganisatsioon sisuliselt tulundusühistu, mis vastab määratletud nõuetele. Peamised nõuded puudutavad liikmete arvu ja turustatava toodangu mahtu või kogust. Tootjaorganisatsioone tunnustatakse sektoripõhiselt; täpsemate nõuetega saab tutvuda PRIA kodulehel.
Majandusliku elujõu ja võimekuse tõstmiseks peaksid olemasolevad tulundusühistud koonduma ja kasvama nii liikmete arvult kui ka turustatava toodangu mahult. Põllumajanduslikel tulundusühistutel on tähtis roll põllumajandustootjate õiglaste ning stabiilsete sissetulekute tagamisel ning nende positsiooni parandamisel tarneahelas.
Tootjaorganisatsioonide edasisele arengule kaasa aitamiseks pakub Euroopa Liit neile mitut toetust.
Uuel programmperioodil toetatakse ühistegevuse arengut läbi tootjaorganisatsioonide. Tootjatevahelise koostöö ergutamiseks saavad tootjaorganisatsioonid taotleda toetust oma organisatsiooni arendamiseks. Toetuse peamine eesmärk on toetada tunnustatud tootjaorganisatsioone nende juhtimisvõimekuse tõstmisel, et seeläbi tagada nende kestvus.
Tunnustatud tootjaorganisatsioonidel on juurdepääs ka teistele toetustele, nt ühistuliste investeeringute tegemiseks, suurprojektide elluviimiseks, sektoripõhiseks sekkumiseks . Jääb üle vaid loota, et Eesti põllumajandustootjad ühendavad oma jõud ja kasutavad pakutavad võimalused ära.
Uuringu täisteksti saab lugeda Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehelt: Põllumajandusühistute uuring | Põllumajandusuuringute Keskus (agri.ee)
