Digimaailm laieneb igasse igapäevaelu valdkonda – põllumajanduski pole erand. Kuidas see täpsemalt juhtub, selle kohta on muidugi erinevaid arvamusi. Just digitaalne põllumajandus on märksõna, millele siinne taskuhääling keskendubki.
Vajadus on kõigi leiutiste ema. Eks tõdesid sama Setomaa inimesed, kui nad hakkasid otsima parimat viisi kohaliku maaressursi kasutamiseks. Ent nende leitud lahendus oli alles algus bioressursside väärindamise protsessis.
Euroopa põllumajandusühistutel on väärikas ajalugu ja tugev konkurentsipositsioon. Nende käekäik erineb riigiti, kuid üldiselt püsivad ühistud asjakohased 21. sajandilgi. Kuidas see põllumajandusühistutel õnnestub?
Eesti eri piirkondades on põllumajandustootjad ühinenud ühistutesse, et koos paremini toimetada. Taskuhäälingus kuuled Muhu Liha ning Seto Aiad kogemuslugu.
Tänavu tähistatakse Eesti sigade ühistegevusliku aretuse esimese sajandi täitumist. Hoolimata valdkonna pikast traditsioonist on seakasvatus viimastel aastatel silma jäänud negatiivsega, olgu selleks sigade aafrika katkust või majandusraskustest tingitud raskused. Seakasvatajad aga ei püsi paigal ja horisondil terendavad muutused.
Aretustöö kuulub iga loomakasvataja igapäeva. Sellega tagab talunik oma karja kestlikkuse ja tootlikkuse, kusjuures tõuaretus evib tähtsust isegi keskkonnaeesmärkide saavutamises. Valdkond pälvib aga teenimatult vähe tähelepanu.
Põllumajandusühistu valitsemine nõuab paljude faktorite tasakaalustamist. Ühistu liikmete huvid, selle tulemuslikkus ja kestlikkus organisatsioonina on vaid mõned valemi muutujad. Kuidas hoida põllumajandusühistu valitsemises tasakaalu?
Ühistegevuse, aga laiemalt kogu ühiskonna toimimise aluseks on usaldus. Selle aasta ühistegevuse konverentsi esinejate kodukoht ei piirnenud Eestiga - tuldi ka Rumeeniast ja Taanist.
Põllumajandusuuringute Keskus tegi 2022. aastal uuringu “Ülevaade põllumajandustootjate tulundusühistutest Eestis”. Selle eesmärk oli anda ülevaade Eestis tegutsevate põllumajandusühistute struktuurist, liikmetest ja majandustulemustest 2020. aasta lõpu seisuga. Uuringu tulemustest ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uue programmperioodi võimalustest annavad ülevaate Maaelu Teadmuskeskuse maamajanduse valdkonna peaspetsialist Kristine Tiirats ja Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Ragne Lokk.
Maheteravili paistab rohepöörde valguses ahvatlev. Selle tootmine nõuab samas pingutust ja maheteraviljaturg erineb olemuslikult tavateravilja omast. Mida maheteraviljatootmine kätkeb, seda saabki siinsest taskuhääligust teada.
