Pika ajalooga organisatsioonide elutee on enamasti käänuline. Siinkohal pole erandiks ka Põllumeeste ühistu KEVILI, mille minevikku, olevikku ja tulevikku valgustab siinses taskuhäälingus ühistu nõukogu liige Jaak Läänemets. Teda võõrustab Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik.
Taskuhäälingus "Maasikakasvatajate ühistu ootab oma aega" räägib Helen Kaskema sellest, millised on maasikakasvatajate mured ja kuidas saaks tootjatele toeks olla ühistu.
Millega Energiaühistu tegeleb ja kuidas plaanib oma eesmärke saavutada, kuuleb kogukonnaenergeetika taskuhäälingust.
Põllumajandustootjate ühistegevuse 2022. a uuring kinnitab, et ühistegelik mõtlemine on pisitasa suurenemas.
Nagu areneb põllumajandus, arenevad ka selle tööriistad. Nüüdsed põllutöömasinad on varasematest tootlikumad ja tõhusamad, aga need on samuti kallimad. Kulusid vähendab põllumajandustehnika ühine kasutamine masinaühistutes, mis kannavad Prantsusmaal nimetust CUMA.
Kogukondliku majandusmudeli osakaal kasvab kiiresti, sest see on oluliselt jätkusuutlikum kui senine suurfirmade juhitud ebavõrdne varade jagunemine
Igat ühistut suunavad seitse põhimõtet, mistõttu on ühistud üldjoontes sarnased. Ent tänu Eesti eripäradele on siinsed ühistud siiski üsna ainulaadsed. Eripalgelised on ka kohalikud põllumajandusühistud, mille nüansse Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli nooremteadur Taavi Kiisk nüüd tutvustabki.
Eesti Kalatootjate Keskühistu Paldiskisse rajatud kalajahu- ja kalaõlitehase praegused kolm omanikku tegutsesid veel mõni aasta tagasi üksteise konkurentidena.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab Infopäeva “Põllumajandus 4.0” Toimumise aeg: 06. aprillil [...]
Toidu teekond lauale ei ole sirgjooneline, pigem meenutab selle tarneahel [...]
