Seirete järgi mõjutavad loodussõbralikud põllumajanduspraktikad elurikkust soodsas suunas. Aga kuidas praktikaid toimivad individuaalsemas võtmes, lähtuvalt konkreetsest põllumajandusettevõttest? Vaja on analüüsida praktikate mõju tootlikkusele.
Tänavu kevadel täienes e-PRIA põldude haldamise teenus elektroonse põlluraamatu funktsionaalsusega. Mis võimalusi e-põlluraamat pakub ning milleks on see vajalik? Sellest kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse valdkonna nõunik Birgit Pai.
Kohvi on üks populaarsemaid jooke maailmas ning on maailmas kaubeldava kaubana naftatoodete järel tähtsuselt teisel kohal. Kohvi valmistamiseks ekstraheeritakse klassikaliselt kuuma veega eelnevalt röstitud ja jahvatatud kohviube. Kohvi kui joogi valmistamisel tekib paratamatult jääkprodukt – kohvipaks. Seoses vastu võetud ringmajanduse direktiiviga on mõttekas vaadata kohvipaksu aga kui perspektiivset toorainet kasutamiseks erinevates valdkondades.
Maaelu Teadmuskeskus koostöös Loodurikas Eesti Life IP projektiga korraldavad Sadala [...]
Põllumajandustootjad täidavad paljusid keskkonnanõudeid. Põllumajandus ja elurikkus saavad ühte maastikku üksteist toetavalt kenasti ära mahtuda. Elurikkus on suurem mitmekesisemas maastikus, laiemate põlluservade ning püsirohumaa lisandumisel.
Lõokeselaikude loomine põllumajanduses aitab luua põldlõokestele elupaiku ning pikendada nende pesitsusperioodi, suurendada järglaste arvu ja ellujäämust. Eesti Ornitoloogiaühing ja Tartu Ülikool põllumaade elurikkuse uuringus osalema tootjaid, kel põldu vähemalt viis hektarit ja kes on nõus oma maal katsetama rohumaade üle aasta majandamist või viljapõllule külvamata laikude jätmist.
21. november 2024 toimub Zoomis veebiseminar keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlemisest. Teemad: tingimuslikkus, lupjamine, vahekultuurid, lämmastikubilanss, süsiniku jalajälg ja e-põlluraamat. Infopäev läheb arvesse KSM kohustusliku koolitusena.
23. mai 2024 toimub Zoomis veebiseminar keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlemisest. Teemad: tingimuslikkus, lupjamine, vahekultuurid, lämmastikubilanss, süsiniku jalajälg ja e-põlluraamat. Infopäev läheb arvesse KSM kohustusliku koolitusena.
Ilmselt on taastava põllumajanduse puhul suurimaks väljakutseks enda põllul toimivate võtete ja taimekoosluste ning taskukohaste lisamaterjalide väljanuputamine.
Taastav põllumajandus on termin, mis leiab aina sagedamini kõlapinda põllumajandustootjate, keskkonnateadlaste ja ametnike seas, olles samas üha enam kõnetav ka laiemale avalikkusele. Küsimustele vastas entusiast ja praktik Karl Lindam
