Põllumeeste keskliit esitas rea ettepanekuid Eesti põllumeeste konkurentsivõimet pärssivate küsitavate keskkonnanõuete ümbervaatamiseks, muuhulgas soovitakse sõnnikuhoidlate katmise nõude tühistamist.
“Teeme ettepaneku tühistada nõue sõnnikuhoidlate katmise osas, mis praktiliselt ei oma keskkonnakaitselist efekti, on tehnoloogiliselt keerukas ja tekitab ettevõtjaile suuri põhjendamatuid kulutusi,” kirjutab Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt riigikogu maaelu- ja keskkonnakomisjonile ning põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas.
Ehkki veekaitsenõuete kohaselt peab vedelsõnniku- ja virtsahoidla ammoniaagi lendumise vähendamiseks olema kaetud, on selline kohustus Üllas Hundi sõnul lisaks suurtele kuludele paljudel juhtudel ka ebapraktiline, kuna virtsahoidlatel moodustub koorik, mis ei lase lämmastikühenditel lenduda. Põhiline lämmastikühendite õhusaaste tuleb ikkagi lautadest, kirjutab Saarte Hääl.
Eesti põllumeeste keskliit peab Eesti tootjate suhtes äärmiselt ebaõiglaseks ka olukorda, kus Eesti riik nõuab enam kui 300 loomühikuga farmidelt keskkonnakompleksluba, kuigi Euroopa Liit seda veisekasvatusfarmidelt ei nõua. Keskliit peab kompleksloa nõuet mõistlikuks vaid juhul, kui sama hakataks nõudma ka EL-i teiste liikmesmaade veisekasvatajatelt. Ühtlasi soovitab keskliit hakata kompleksluba nõudma 300 loomühiku asemel alates 400 loomühikust.
Aive Sarjas, Maaleht (15.10.2012)
