Rakvere Piimaühistus tehakse kõik koos

Rakvere Piimaühistus tehakse kõik koos

Lääne-Virumaa piimatootjad on Rakvere Piimaühistus aastaid koos tegutsenud, kuid viimasel ajal on ühine toimetamine eriliselt hoo sisse saanud. Põhjus on lihtne – nii on säästlikum. Säästlikkus on aga praegus­te keeruliste aegade võtmesõna.

Võiks arvata, et piimaühistu peamine ees­märk on ühine piimamüümine ning piimatöös­tustelt parema kokkuostuhinna välja kauple­mine. Rakvere Piimaühistus, mille moto on „Rohkem piima ühiselt!", lähenetakse aga koos tegutsemisele palju laiemalt ja süsteemsemalt.

„Meid ei rahulda see, et saame koos piima müües võimalikult kõrge ning stabiilse hinna, vaid tahame ka sisendite pealt neid üheskoos ostes piimatootjate kulutusi kokku hoida," üt­leb Rakvere Piimaühistu tegevjuht Priit Putko. „Piima vahendamine on muidugi meie priori­teet, kuid sellega meie töö ei piirdu, vaid otsi­me kogu aeg võimalusi, kuidas ühistu liikme­te raha kokku hoida."

Just sellepärast loodigi tänavu kevadel Rak­vere Piimaühistu juurde Eesti esimene ühistuline veterinaarpraksis – ühistus tegut­seb oma sõravärkija, kellel on mõistagi muret­setud kõik vajalikud töövahendid ning kes liik­mete loomade jalad korras hoiab, ja veteri­naararst, kes abistab ühistu liikmeid kõikvõi­malikes veterinaarküsimustes. Olgu öeldud, et sõravärkija on ametimees, kelle töö on veiste jalgade eest hoolitseda, sisuliselt teeb ta neile pediküüri. Jalgade tervis on aga määrav, sest hädad jalgadega on üks kolmest peamisest põh­jusest, miks lehmad karjast välja arvatakse.

Kunagi tahetakse välja jõuda sinna, et kar­jadel hoiab kogu aeg silma peal oma ühistu ve­terinaararst ja ühistu liikmetele pakutakse ka veterinaarauditeid. „Näiteks kui farmis on probleeme mastiidiga, siis ühistu loomaarst ai­tab välja selgitada põhjuse. Vastavalt sellele koolitab ta farmerit," räägib Putko. „Tahame jõuda sinnamaani, et veterinaararst ei tegele ainult haiguste ravimisega, vaid põllumeeste nõustamise ja koolituste kaudu ka haiguste ennetamisega. Seejuures on hästi tähtis, et tema nõuanded on objektiivsed ja erapooletud."

Veel otsitakse Rakvere Piimaühistus pide­valt, kust saaks põllumehele vajalikke tootmis­sisendeid parematel tingimustel sisse osta. Suuremahulised tootmissisendid, nagu kütus, elekter, väetis, taimekaitsevahendid jne, oste­takse ühiselt Farm In-i kaudu (Farm In on si­sendite sisseostuga tegelev keskühistu – toim.). «Väiksema mahuga tootmissisendid ostame oma ühistu kaudu ja ka nii saab paremaid hin­du võrreldes sellega, kui iga põllumees hakkaks neid ise ostma. Igalt poolt on võimalik kulusid kokku hoida ning efektiivsemalt tegutseda, kui osta koos ehk korraga rohkem," ütleb Putko.

Hästi oluliseks peetakse Rakvere Piima­ühistus põllumeeste koolitamist ja sellepärast korraldatakse tihti koolitusi, seminare ja õp­pereise. Näiteks sel suvel käidi tutvumas Soo­me, Läti ja Prantsusmaa farmidega. «Erapoo­letu nõustamine on oluline küsimus. Efektiiv­sus on peidus igal pool, kuid selle ülesleidmi­seks on vaja teadmisi. Mida tehnoloogilise­maks läheb põllumajandus, seda enam loevad just teadmised," sõnab Putko.

Kõige värskema teenusena aga pakub ühis­tu oma liikmetele põllumajanduslikku raa­matupidamist. «Põllumees ei taha vaadata börsil viljahinda, kaubelda piima kokkuostja­ga või näiteks korraldada erinevaid sisendite hankeid. Ta tahab toota piima, hoolitseda oma karja eest, kasvatada vilja jne. On igati mõist­lik, et ühistu võtab kõrvaltegevused enda kan­da ja tegeleb nendega süsteemselt, järjepide­valt ning professionaalselt," selgitab Putko.

Rakvere Piimaühistu on pika ajalooga, asu­tati juba 1992. aastal. Siis oli ettevõtmisel üle 100 liikme, täna on neid 18. Liikmete arvu vä­henemine on asjade loomulik käik, sest selle aja jooksul on paljud väiksemad talunikud ja FIEd loobunud loomapidamisest ning alles on jäänud vaid suuremad ettevõtted.

Päevas müüb Rakvere Piimaühistu umbes 95-100 tonni piima, see on ligemale 5 prot­senti kogu Eestis toodetavast. Piim müüak­se kolme kombinaati Eestis ja iga päev vuravad piimaautod ka kahte kombinaati Leedus.

Praegust piimahindade seisu nimetab Putko kriisiks – piima kokkuostuhinnad on ke­vadega võrreldes kukkunud peaaegu 40 prot­senti ning praegu saab lehmapidaja tonni pii­ma eest umbes 250 eurot. «Selle hinnaga tuleb unustada investeeringud ning see ei kata ise­gi omahinda. Et äri kataks jooksvad kulud, peaks piimatonni hind olema vähemalt 300-320 eurot," sõnab Putko. Mõistagi on langenud piimahinna taga Venemaa augusti alguses ra­kendatud sanktsioonid, mistõttu Eesti piima­tooted sinna praegu ei jõua. «Augustis arene­sid sündmused nii, et piim läks Leetu 330 eu­rot tonn ja siis öeldi kolm päeva ette, et osta­me 180 eurot tonn või üldse mitte ning hea on, kui sellele edaspidi järgi tuleme," kirjeldab Putko. «Tänaseks on olukord natuke parane­nud ja usume, et hinnapõhi on käes – enam hullemaks loodetavasti ei lähe."

Ta usub, et talve poole hinnad veidi tõuse­vad ja küllap leitakse ka uusi võimalusi piima müüa. Venemaaga on ikka nii, et aeg-ajalt on sinna keerulisem müüa, samas see ei tähenda, et piima seal ei tarbita. «Piima on maailmas ik­ka sama palju ja tarbitakse teda ka sama palju. Ka Venemaal. Nõudlus on sama, kuid kaup lii­gub teisi teid pidi. Tõsi, see ümbermängimine võtab aega ja mõjutab hindu. Aasta aega oli nii­nimetatud müüjaturg, nüüd on ostjaturg. Hind on maas ja pole loota, et ta kiiresti tõuseks sin­namaani, kus on omahind," räägib Putko.

Murelikuks teeb piimatootjat aga kuklas tiksuv teadmine, et järgmisel aastal tuleb maksta kvooditrahvi: sel kvoodiaastal on seni Eestis toodetud rohkem piima, kui piimakvoot ette näeb, ning see ei jää karistuseta. Trahv hoogsa tootmise ja hea töö eest võib tulla pä­ris suur, umbes 10 miljonit eurot kogu Eesti peale. Trahvi võimaliku suuruse on välja arvu­tanud selle valdkonna spetsialistid. Maksma peavad need, kes on piima liiga palju tootnud, trahv peetakse kinni järgmise aasta mai kuni septembri piimarahadest.

Eriti suur peavalu on see nendele piimatootjatele, kes on teinud suuri investeeringuid, et oma tootmismahte ja -taset tõsta. Iga üle­liigse toodetud piimatonni eest peab tootja maksma trahvi 278,3 eurot.

«Kui sul on piimahind 250 eurot, liisingud tahavad maksmist, inimesed palka, loomad süüa… Väga keeruline olukord," tõdeb Putko. Ta usub, et kui kvooditrahvi teemale leevendust ei leita, on põllumajanduses ees heitlikud ajad – näeme uusi omanikke ja äride ülevõtmisi. Mis võiks olla lahendus? „Aitaks kas või ajatamine," leiab Putko.

Ent loota selle peale väga ei saa, sest Eu­roopa Komisjoni selge sõnum on, et trahv tu­leb maksta. Ka põllumajandusminister Ivari Padar on arvanud, et küllap ettevõtjad, kes üle kvoodi on tootnud, on trahviga ka arvestanud.

Piimatootjate keerulist olukorda vaadeldes on Putko imestunud, et Eesti teeb üsna vähe nende aitamiseks. Kuigi Eestil on õigus lisaks ELi toetustele toetada riigieelarvest kohalikke põllumehi kuni 2020. aastani täiendavalt üleminekutoetusi makstes, ei tehta seda sel aas­tal ning tõenäoliselt mitte ka järgmisel aastal. Ta märgib, et näiteks Läti on leidnud vahendid oma põllumeeste toetamiseks: põllumeeste rii­gimaksud ajatati ning nende laenudele võimal­dati lisatagatised.

„Meie riik ei ole midagi muud teinud, kui vaid rääkinud jutte sellest, kuidas otsitakse uu­si turge," nendib Putko.

Mida peaks riigiisad praegu põllumehe toe­tuseks tegema? Esimese asjana peaks riik te­ma hinnangul tegelema kvooditrahvi küsimu­sega, et seda ajatada.

„Võiks küll aidata põllumeestel see praegu­ne keeruline aeg üle elada, kas või MESi (Maa­elu Edendamise Sihtasutus – toim.) kaudu lae­nu pakkuda, anda garantiisid ja lisataga­tisi jne," ütleb ta. Lisaks muidugi näiteks riigimaksude maksmise ajatamine või rii­gimaade oksjonide peatamine kuni olukorra paranemiseni. „Riiki hoiavad üleval ju needsamad ettevõtjad, kes investeerivad, maksavad makse ja annavad inimestele tööd. Maakohta­des on põllumajandustootjad suuresti ka ko­gukonna ning elukesk­konna kujundajad, sest inimene on seal, kus on tööd. Sestap võiks­ki riik vahest ette­võtjatele ka appi tulla, mitte pi­devalt nende elu keerulise­maks muuta."

KESKÜHISTU FARM IN JUHT VAHUR TÕNISSOO: KOOS TEGUTSEMINE ON VÄGA SUUR JÕUD

Rakvere Piimaühistu ostab suuremahulisi tootmissisendeid (kütus, väetised, energia jne) keskühis­tu Farm In kaudu, mis ongi loodud selleks, et hoida põllumeeste raha suurte ühishangete pealt kokku. Farm In-i juht Vahur Tõnissoo sõnul on paar tegutsemisaastat näidanud, et koos tegutsemi­ses on peidus väga suur jõud – välja on kaubeldud märkimisväärsed hinnaalandused.

Suuremad Farm In-i kaudu ostetavad sisendid on mineraalväetised, loomasöödad, diislikütus ja elektrienergia. Farm In soovib hindu oma liikmetele langetada selleks, et nende kulusid kokku hoi­da.

„Meie kolmeaastase töö tulemusena on kõigi sisendite hinnad, millega oleme tegelenud,turul ala­nenud. Veel on huvitav, et tänu ühistegevusele on üldiselt sisendite hinnad turul alanenud – ka neile tootjatele, kes pole Farm In-i liikmesühendustega seotud. Meie eesmärk on saavutada oma liikmetele õiglased sisendite hinnad," ütleb Tõnissoo.

Tõnissoo toob näiteks väetiste hinnad, mis alanesid kohe umbes 10 protsenti.

Hindasid saab mõjutada, kui turuosa on 10-15 protsenti ja Farm In-i tegevus näitab, kui palju te­gelikult selleks ruumi on," sõnab ta.„See on päris müstiline, mis hindadega toimub ja kui lihtsalt on seni põllumeestelt raha ära võetud. Õnneks me teeme nüüd koostööd, tegutseme selle nimel, et saada Liikmetele hinnad alla – ja saamegi!"

RAKVERE PIIMAÜHISTU

• Ühistul on 18 Liiget, peale selle müüvad kaks ettevõtet oma piimatoodangu Rakve­re Piimaühistu kaudu.

• Rakvere Piimaühistu liikmete ühisest loo­made müügist on välja arenenud Rakvere Lihaühistu, kes koordineerib Virumaa veisekasvatajate loomade müüki.

• Ühistu liikmetel on kokku umbes 4500 lüp­silehma, tööd antakse enam kui 300 inime­sele ja haritakse rohkem kui 15 000 hekta­rit põllumaad.

Rakvere Pii­maühistu tegevjuht Priit Putko otsib võima­lusi, kuidas ühistu liik­mete raha kokku hoida. 

Kristina Traks, 28.10.2014, Virumaa Teataja (Erileht Maa Elu), lk 4. 

 

2014-10-28T10:00:00+00:00Teisipäev, 28. oktoober, 2014|Uudised|