Allikas: https://metk.agri.ee/uudised/2026-24-nadala-siloseire-heintaimede-i-niite-rohusilo-varumine-lopufaasis
Autorid: METKi sordiaretuse osakonna heintaimede valdkond: Sirje Tamm, Priit Pechter, Heli Meripõld
Maaelu Teadmuskeskuse 2026. aasta 24. nädala siloseire andmetel on esimese niite rohusilo varumine Eestis jõudnud lõpufaasi, kuna juuni alguse soojus ja niiskus on viinud taimiku massi haripunkti, kuid langetanud oluliselt sööda seeduvust.
Kogunenud efektiivseid temperatuure oli üle 300 kraadi, ulatudes Valga- ja Tartumaal vastavalt 340 ja 337 kraadini, mis on piisav isegi liblikõieliste heintaimede optimaalseks koristuseks. Möödunud nädala keskmine 80-kraadine soojalisa koos Võru-, Valga- ja Viljandimaa tugevate sademetega (kuni 36 mm) soodustas biomassi kiiret kasvu, viies itaalia raiheina saagikuse kuni 6,6 tonnini kuivainet hektarilt. Samas näitavad laborianalüüsid, et kõrreliste õitsemise tõttu on kuivaine seeduvus langenud enamikus proovides alla hea taseme piiri (alla 65%) ning proteiinisisaldus on tugevas langustrendis.
Mitmetes proovivõtukohtades on rohi juba siloks koristatud.
Maaelu Teadmuskeskus korraldab siloseiret juba alates 2002. aastast.
23. kalendrinädalal jätkus heintaimede kasv ja areng hoogsalt.
08. juuniks oli kogunenud efektiivseid temperatuure üle 300 kraadi, kõige rohkem Valga- ja Tartumaale, vastavalt 340 ja 337 kraadi ning kõige vähem Kuusiku ja Kunda, vastavalt 310 ja 278 kraadi. Kõigis proovivõtukohtades on efektiivsete temperatuuride summa juba saavutanud või jõuab peagi tasemeni, mis vastab liblikõieliste heintaimede optimaalsele koristusajale (lutsernil üle 280 °C ja ristikul üle 350 °C). Nädalaga lisandus keskmiselt 80 kraadi.
Enim on eelmisel nädalal lisandunud sademeid Võru-, Valga- ja Viljandimaale, vastavalt 36, 21 ja 16 mm. Enamuses proovivõtu kohtades lisandus eelmise nädalaga sademeid 7–9 mm.
Kõrreliste heintaimede kasvukõrgus suurenes 23 kalendrinädalal 10–15 cm võrra, ulatudes itaalia raiheinal kuni 94 cm.
Suurim kuivainesaak oli itaalia raiheinal (6,6 t/ha), kuid kõrterohke massi proteiinisisaldus oli veelgi langenud võrreldes eelmise nädalaga, ent kiusisaldus oli veel hea taseme piiril.
Väetatud kõrreliste segukülvide saagi juurdekasv oli 1,29–1,83 t/ha KA ja kuivainesisalduse suurenemine oli kuni 0,5% päevas. Kõrreliste rohke rohi oli õitsemise faasis kuivainesisaldus tõusis üle 20%. Valgamaal sademete (21 mm) ja soojuse mõjul hoogsalt kasvanud esimese kasutusaasta lutserni, roog-aruheina ja punase ristiku segu kuivainesisaldus vähenes 0,21 protsendipunkti päevas.
Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti Looduskalendri (https://www.looduskalender.ee/n/) ja Riigi ilmateenistuse (http://www.ilmateenistus.ee)
Analüüsiandmete järgi on silo näitajad langustrendis
Proteiinisisaldus võrreldes eelmise nädalaga on langustrendis, liblikõieliste segudel jäi see vahemikku 12,5 kuni 17,9% ning kõrreliste 11,1 kuni 14,1%.
Ka kuivaine seeduvus oli kõigis analüüsitud proovides juba alla hea taseme (< 65%), v.a Raplamaa teise aasta punase ristiku+kõrreliste segus (ristiku osakaalu mõjul), kus kuivaine seeduvus oli veel hea taseme piiril. 23. nädala proovides oli NDF piirväärtuse suurenemine kõrreliste segudes 0,2–0,97% päevas.
Metaboliseeruva energiasisaldus jääb liblikõieliste kõrreliste segukülvides endiselt heale tasemele – 9,6 kuni 10,1 MJ/kg KA.
Soovime edukat ja oskuslikku rohusilo valmistamist järgmistest niidetest!
