Siloteo õnnestumine on kompromiss saagikuse ja kvaliteedi vahel. Praegune seire näitab, et kõrreliste puhaskülvides on proteiinisisaldus langenud juba alla 15%, seega tuleks koristusega maksimaalselt kiirustada.
Kvaliteetse silo tootmine ei ole juhuslik protsess, vaid tugineb hoolikalt planeeritud koristustehnoloogiatele, sobiva niiduaja valikule ning korrektselt seadistatud tehnikale. 2026. aasta mai lõpu seisuga on silo tegemine Eestis täies hoos, kuid piirkondlikud erinevused taimiku arengus ja agrotehniliste võtete valik määravad lõpliku söödaväärtuse.
Piirkonniti on heintaimede kasv ja areng kulgenud erinevas tempos.. Tartu ümbruses ja Lõuna-Eestis alustati sel nädalal rohusilo tegemisega. Kõigis analüüsitud proovides oli proteiinisisaldus kõrge ja kiusisaldused madalad.
Maaelu Teadmuskeskuse 2026. aasta 20. nädala siloseire kohaselt talvitusid heintaimed hästi, kuid kevadine rohu kasv on olnud sademete nappuse tõttu aeglane. 2025/2026. aasta talveperioodil talvitusid heintaimed üldiselt hästi, kuna lumi sadas jahtunud või juba külmunud mullale ning taimed olid selleks ajaks kasvu lõpetanud ja talveks karastunud.
2025. aasta näitas selgelt: silo kvaliteet ei sõltu õnnest, vaid otsustest – mida ja millal niita, kuidas närvutada ning kas sööta analüüsida. Ilmastik mõjutab tulemust, kuid sööda lõppkvaliteedi määrab tootja – tema oskus ja võime õigel ajal reageerida ning teha otsuseid tegelike andmete põhjal.
Eesti, Läti ja Soome teadlaste ning praktikute koostöös valmis uus käsiraamat, mis aitab veisekasvatajatel toota kvaliteetset silo keskkonnasäästlikult ja majanduslikult jätkusuutlikult. Väljaanne koondab uusimaid teadmisi ja soovitusi tänapäevase söödatoomise korraldamiseks erinevates kliima- ja mullatingimustes ning farmitüüpides.
12.09.2025 infopäev jätkusuutliku silotootmise infopäev koos Rõhu katsejaama külastusega
Maaelu Teadmuskeskus (METK) alustas heintaimede sileerimiseks sobivaima aja seiret, et pakkuda põllumajandustootjatele ajakohast ja usaldusväärset infot rohusööda tegemise planeerimiseks. Suhteliselt jahedate ilmade tõttu on rohukasv olnud enamuses Eestis aeglane ja taimik on madal.
Arvukatest uurimistulemustest selgub, et mullas olev liikuv ehk taimedele kättesaadav fosfor (P) rahuldab taimede fosforitarvet palju paremini ja tagab kõrgete ning stabiilsete saakide saamise kindlamalt kui väetistega külvieelselt mulda viidud fosfor.
Teisipäeval, 25.veebruaril kell 10:00-11:00 toimub Skype teel väike ülevaade EMÜ [...]
