Siseriiklike põllumajandustoetuste kadumine ja põllumajandusministeeriumis kavandatavad meetmed seavad ohtu Eesti toidutootmise konkurentsivõime

Siseriiklike põllumajandustoetuste kadumine ja põllumajandusministeeriumis kavandatavad meetmed seavad ohtu Eesti toidutootmise konkurentsivõime

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Põllumeeste Keskliit
Pressiteade

17.09.2013

Siseriiklike põllumajandustoetuste kadumine ja põllumajandusministeeriumis kavandatavad meetmed seavad ohtu Eesti toidutootmise konkurentsivõime

Aastatel 2014-2020 jäävad Eesti põllumeeste toetused tunduvalt madalamaks Euroopa Liidu keskmisest, jõudes alles 2020. aastaks ca 75% tasemele. Lisaks sellele vähenevad lähiaastatel aktiivsele toidutootmisele suunatud põllumajandustoetused siseriiklike toetuste kadumise tõttu. Eesti tootjate ebavõrdset kohtlemist on võimalik tasandada vaid juhul, kui riik jätkab järgmisest aastast täiendavate otsetoetuste maksmist. Kutsume vabariigi valitsust üles muutma aprillis kinnitatud riigieelarve strateegiat ja juba järgmisest aastast riigieelarvesse kavandama täiendavad põllumajanduse otsetoetused EL poolt lubatud mahus, nii nagu teevad seda meie lähiriikide valitsused (nt Läti).

Põllumajandusministeeriumis tutvustati eile tootjatele kavasid, mille rakendamine võib lähiaastatel oluliselt suurendada passiivset maakasutust ja halvendada aktiivsele toidutootmisele suunatud ettevõtete konkurentsivõimet.

Nii näiteks kavandatakse meedet, mille kohaselt makstakse majapidamistele kuni 1250 eurot toetust, ilma et nad peaksid täitma tavapäraseid põllumajandustootmisele ja maa korrashoiule esitatavaid nõudeid.

Samuti soovitakse rakendada meedet, mille kohaselt makstakse kõikidele põllumajandusüksustele kuni 39 hektari eest oluliselt kõrgema määraga toetust, mis Eesti põllumajandustootmise struktuuri arvestades samuti soodustab maade väljaminemist aktiivsest kasutusest.

Üle 60% Eesti põllumajandustootjate kasutuses olevast põllumaast on renditud. Esimeste hektarite kõrgem toetusmäär võib oluliselt vähendada maaomanike huvi maade väljarentimiseks, kuna pelgalt maa ühekordse niitmise eest on kavas maksta ebaproportsionaalselt kõrget toetust.

Mõlema meetmega forsseeriks riik põllumaa rendihindade tõusu ning halvendaks oluliselt Eesti toidutootjate võimalusi põllumaa kasutamisel.

Põllumajandusminister on korduvalt lubanud rakendada meetmeid aktiivse maakasutuse ja toidutootmise soodustamiseks. Selle valguses põhjustab tõsist rahulolematust, et ministeerium kavandab meetmeid passiivse maakasutuse soodustamiseks ja ei paku võimalusi aktiivse tootja määratlemiseks, samuti pole uuel perioodil kavas rakendada seotud toetusi looma- ja taimekasvatustootmise arendamiseks.

E24.ee

 

2013-09-17T10:00:00+00:00 Teisipäev, 17. september, 2013|Uudised|