SuMaNu – Sustainable Manure and Nutrient Management for reduction of nutrient loss in the Baltic Sea Region.

Eesmärk: Muuta loomasõnniku ja toitainete kasutamine Läänemere piirkonnas jätkusuutlikumaks. Projekti eesmärk on anda soovitusi ja edendada jätkusuutliku sõnniku ja toitainete kasutamist tavasid põllumajanduses ning sellega vähendada põllumajanduslike toitainete sisaldust Läänemeres. Soovitused on suunatud paljudele sihtrühmadele alates põllumajandust poliitikuni, kuid eelkõige on need mõeldud juhistena poliitikakujundajatele, kuhu suunata peamine rõhk, et aidata saavutada sõnniku säästvamat kasutamist Läänemere piirkonnas (BSR).

Kestus: 2018–2021.

Koduleht: https://balticsumanu.eu/

Partnerid: Soome, Eesti, Läti, Saksamaa, Poole, Taani, Rootsi

SuMaNu on Interreg platvormprojekt pika nimetusega Sustainable Manure and Nutrient Management for reduction of nutrient loss in the Baltic Sea Region ehk eesti keeles “Sõnniku ja toitainete kestlik käitlemine, eesmärgiga vähendada Läänemere piirkonnas toitainete kadu“. Projekt kestis 2018-2021 ja täitjatena osalesid seal Eesti, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Saksamaa ja Taani organisatsioonid. Lisaks assotsieerunud liikmena Venemaa.

Projekti täpsem eesmärk oli anda selliseid soovitusi , mis aitaks edendada sõnniku ja selles olevate taimetoitainete kasutamise kestlikke praktikaid põllumajanduses ja siis sellega vähendada sõnniku toitainete kadu Läänemerre. Need soovitused on suunatud eelkõige sõnniku- ja taimetoitainete poliitikate kujundajatele riiklikul tasandil. Poliitikate kujundajad võiksid neid soovitusi silmas pidada sõnniku ja toitaine poliitikate välja töötamisel.

 

SuMaNu soovituste lehed poliitikate kujundamiseks

Platvormrojekti “SuMaNu” raames on koostatud lehtede sari soovitustega poliitikate kujundamiseks Läänemerd ümbritsevates riikides, mis toetaks üleminekut kestlikumale põllumajandusele ja tõhusamale toitainete ringlusele. Kuna selle sarja lehed täiendavad üksteist, siis on oluline nende kõigiga tutvuda. Eesti keelde tõlgitud lehtedele on lisatud ka ülevaade olukorrast Eestis seoses käesolevate soovitustega. Inglisekeelsed lehed on saadaval: https://balticsumanu.eu/about-the-project/reports/policy-recommendations/

1.Ühtse fosforiga väetamise poliitika väljatöötamine Läänemere piirkonna

Osade Läänemere ümbruse piirkondade põllumajandustootjatel puuduvad teave, vahendid ja ajend fosfori (P), eriti sõnnikus sisalduva P, kestlikuma kasutamise kavandamiseks põllukultuuride väetamisel. Selle olukorra parandamiseks soovitatakse järgmisi meetmeid:

  • Sõnniku-P-ga väetamise suurim norm peaks olema HELCOM-i soovitatud 25 kg hektarile aastas.
  • Kõigi P-väetiste kasutamisel tuleks lähtuda kultuuride P-vajadusest tulenevatest piirväärtustest, et vältida üleväetamist.
  • Tuleks välja töötada ühine P-indeks P kadude leevendamiseks, sealhulgas parimad majandamistavad P-kaoaldiste piirkondade jaoks.

Loe lähemalt

2.Väetamise kavandamine ja toitainete tasakaalustamine

Põllumajandusettevõtteis toitainete tõhususe ja ringlusse kaasamise suurendamiseks peaksid kõik Läänemere piirkonna põllumajandusettevõtted (eriti loomakasvatusettevõtted) rakendama:

  • igale põllule igal aastal lämmastiku (N) ja fosforiga (P) väetamise kava;
  • toiteelementide N ja P taluvärava bilansi iga-aastast arvestust;
  • korrapärast mulla toitainete sisalduse määramist.

Nende meetmete toetamiseks tuleks välja töötada riiklikud suunised nii N kui ka P-ga väetamise kavandamiseks kõigis Läänemere piirkonna riikides

Loe lähemalt

3.Riiklikud sõnniku käitlemise ja laotamise normatiivid

  • Kehtestada riiklikud normatiivid sõnniku aastakogusele ja toitainete sisaldusele kõigi põllumajandusloomade toomisrühmade ja sõnnikutüüpide osas.
  • Lubada sõnniku laotamist eelkõige kevadel ja kasvavatele kultuuridele suvel, ning sügisel piirduda laotamisega ainult talvituvatele kultuuridele.
  • Määratleda sõnniku käitlemise ja laotamise minimaalselt vastuvõetavad tehnoloogiad ja praktikad, samas keskkonnavaenulikke tuleks järk-järgult piirata või keelustada.

Loe lähemalt

4.Toitainete ümberjaotamine piirkondade vahel

  • Kaardistada ringlustatavate toitainerikaste orgaaniliste väetusainete sh sõnniku, kogused ja asukohad. Võrrelda piirkondade toitainete varusid ja vajadusi. Kasutada andmeid toitainete säästva kasutamise riikliku strateegia ja rakendus-meetmete loomiseks.
  • Ergutada sõnnikupõhiste väetisetoodete (sõnnikuväetiste) tootmist, eriti intensiivse loomakasvatusega piirkondades.
  • Ergutada ringlustatud sõnniku-toitainete kasutamist mineraalväetiste asemel, ja nende kasutamise näitamist.
  • Toetada sõnniku töötlemise tehnoloogiate arendamist ja piirkondliku mõju tutvustamist.
  • Toetada taastuvenergia tootmist koos sõnniku töötlemisega, et parandada nii energia kui toitainete tootmise tasuvust.
  • Toetada uudseid lahendusi ja tööriistu, mis avardaks teadlikkust toitainete ringluse kohta ja tutvustaks ringluse teostatavuse võimalusi.

Loe lähemalt

5.Kahjulike ainete minimaalne kasutamine ja hoolikas sõnniku töötlemine tagavad sõnniku-toitainete ohutu ringlustamise

  • Antibiootikumide ja muude ravimite ainult vajaduspõhise kasutamise tagamiseks peaks loomade pidamistingimused olema optimeeritud (st rakendatakse tõhusaid karja tervisejuhtimise praktikaid).
  • Mikroelementide sõnnikusse sattumise minimeerimiseks tuleks neid kasutada ainult vastavalt loomade toitumisvajadustele.
  • Sõnniku hügieeniline kvaliteet peab olema tagatud, eriti mitme põllumajandusettevõtte sõnniku töötlemisel ja/või täiendavate söödakomponentide kasutamisel. Taassaastumise vältimiseks tuleks töötlemise, hoiustamise ja logistika ajal rakendada ettevaatusabi-nõusid.
  • Reoveesette ja sõnniku koostöötlemine ei ole soovitatav, sest mikroelementide, orgaaniliste saasteainete ja hügieeniga seotud riskid on reoveesetetes tavaliselt suuremad kui sõnnikus.

Loe lähemalt

6.Teadmussiire põllumajandustootjate, nõustajate, tead-laste, ametiasutuste ja poliitikakujundajate vahel

Poliitikad peaksid soodustama teadmussiiret teadusest tootmisesse piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel. Seetõttu on soovitatav:

  • moodustada riiklik sõnnikukomisjon, millel oleks nõuandev roll sõnniku valdkonnaga seotud seadusandluse, teadmussiirde poliitika ja teadusuuringute osas nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil;
  • luua riiklikud sõnnikualase teadmussiirde süsteem, mis soodustaks nii soovitatavate kui ka nõutavate sõnnikukäitlustehnoloogiate ja -praktikate edukat rakendamist;
  • toetada digitaalsete süsteemide loomist, mis suurendaksid taimetoitainete ja nende käitlemisega seotud andmete rakendamise tõhusust ja ulatust nii põllumajandustootjate kui ka ühiskonna jaoks.

Loe lähemalt

 

Aruanded

1.Current-situation-in-partnership-countries

SuMaNu aruanne, kuhu iga projektis osaleva riigi sõnniku käsitlemise ja haldamise eksperdid on kogunud kokku informatsiooni., et milline on olukord projektis osalenud riikides (Eesti, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Saksamaa ja Taani) seoses eeltoodud soovitustega.

Loe lähemalt

2.Current-situation-overview-in-table

Aruande kokkuvõte tabeli kujul

Loe lähemalt

 

SuMaNu | Sustainable Manure and Nutrient Management