Lüpsilehmade lonkamine on üks piimaveiste levinum terviseprobleem. Sõrahaigused mõjutavad suurel määral looma heaolu, põhjustades valu ja ebamugavustunnet. Valu tõttu muutub looma käitumine, ta liigub ja sööb vähem, mille tulemusel väheneb piimatoodang ja produktiivsus.
13. mail 2025 toimub Tsura talus, Neerutis "Mahelihaveisekasvatuse infopäev. Poegimisperiood", mis keskendub poegimisega seonduvale. Korraldaja Mahepõllumajanduse Koostöökogu.
Rahvusvahelise aretusettevõtte Viking Geneticsi spetsialistid teevad 18. märtsil algusega 10.30 [...]
Kutsume Sind osalema loomakasvatusseminaril, kus päeva keskne teema on piimaveiste [...]
Lihaveisel on veel võimalus hoida maaelu, kodutunnet, põlvkondade kultuuri - tõdesid Kanadas Šarolee maailmakongressil käinud.
Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuht ja tõuraamatu pidaja Ege Raid on seda meelt, et maakarja tõugu veiste kasvatamine on Eestis püsinud suuresti tänu entusiastide tegevusele, kuid nii enam edasi jätkata ei ole võimalik.
Lehmade karjatamist peetakse parimaks vahendiks tagamaks kõrget heaolu, kuid lüpsilehmade heaolu aastaringsel karjatamisel põhinevas süsteemis ei ole laialdaselt teaduslikult uuritud ja selle kohta antavad hinnangud ei põhine teaduslikel avastustel.
Veiselihal on palju kasulikke komponente, mistõttu peaksid inimesed seda tihedamini sööma. „Näiteks leidub veise kaelatükis palju kollageeni, mis aitab nahal noorena püsida,“ rääkis Lihuniku Äri ja Restorani pidaja Katrin Noorkõiv „Põllult taldrikule“ saates.
"Praegu oleme Eestis seisus, kus meie piimakari annab küll väga palju piima, aga tervise poolest tuleks seda karja väga palju parendada. Just embrüotehnoloogiad annavad selleks väga kiire võimaluse," ütleb Eesti Maaülikooli nooremteadur Monika Nõmm.
Traditsioonilises loomakasvatuses praegu domineerivad funktsionaalsed tunnused, nagu sigivus, tervis ja kasutusiga. Kaalutakse neile söödaefektiivsuse, robustsuse ja resistentsuse hindamise lisamist.
