Üha rohkem põllumehi vahetab oma traktoril adra mürgipüti vastu

Üha rohkem põllumehi vahetab oma traktoril adra mürgipüti vastu

Põllumajandus: Eesti toidu puhtus kipub osutuma müüdiks, kuna põllumehed eelistavad kündmisele keemiat. 

Võrreldes 1990. aastate lõpuga pihustati viimasel viiel aastal Eesti põldudele neli kor­da rohkem mürke. Meie toit sisaldab üha enam mürke, sest mida kallimaks muutub diisli­kütus, seda rohkem põllume­hi eelistab umbrohtu hävita­da sügiskünni asemel kevadi­se mürgipritsimise abil. 
 
«Taimekaitsevahendite kasutamine ühel hektaril läheb maksma kümme eurot, kuid kündmisel kulub diislikütust 20 liitrit," ütles Eesti suurima taimekaitsevahendeid müüva firma Baltic Agro müügidi­rektor Margus Ameerikas, kes nentis, et taimekaitsevahendi­te müük kasvab igal aastal viie protsendi võrra. "Meie põllu­mees kasutab vaesuse tõttu tai­mekaitsevahendeid veel liiga vähe, mistõttu on Eesti saagikus Euroopa Liidus eelviima­sel kohal." 

Maaülikooli teadlased täheldavad, et sügiskünnist loobunud põllumehed piser­davad mürgi kevadel kõigest paar päeva enne uut külvi põl­lule, mis jätab oma jälje kasva­vale saagile. 

Allergiate ja raskesti selgi­tatavate tervisehäirete pärast muret tundvad lastearstid suh­tuvad poelettidel pakutavatesse viljadesse umbusuga, ehk­ki seni pole uuringud põllumajandusmürkide otsest kahju inimese tervisele tõendanud. «Täielikult võite usaldada vaid oma vanaema aiast korjatud õuna. Kõik teised tuleb enne söömist koorida, sest mürgid kogunevad koos kasulike aine­tega just koore alla," lausus Eesti lastearstide seltsi juhatu­se liige Kaire Heilman. "Inimesed on toidu suhtes väga tundlikud, aga arstid ei saa hiljem välja selgitada, kas tervisehäi­re põhjustasid juba ära söö­dud toidus olnud mürgid või miski muu." 

Mesinikud on veendunud, et põldude üha ulatuslikum mürgitamine murrab viimas­tel aastatel mesilasperesid nagu loogu. "Kui varasemad putukamürgid tapsid kohe, siis praegused mõjuvad veel 20 päeva. Varem suri mesila­ne põllul ära, nüüd aga toob ta mürgi pesasse, mis seejärel lakkab olemast," rääkis Ees­ti mesinike liidu juhatuse liige Jaanus Tull. «Mesilaste hävingus pole süüdi põllume­hed, vaid need ametkonnad, kes lubavad üha ohtlikumaid mürke põllule vedada." 

Eesti maaülikool hakkab eeloleval aastal uurima põllumajandusmürkide mõju mesilastele. "Ilma uuringute­ta ei saa me väita, kas mesi­laste liiga suurt suremust viimastel aastatel põhjustavad taimekaitsevahendid," ütles professor Marika Mänd. «Ees­ti pole kliima tõttu mesilaste pidamiseks soodus koht ning mürgid võivad otse suremist mitte põhjustada, vaid sellele üksnes kaasa aidata."  

Toetus ajab mürgitama 

Põllumehed tunnistavad, et mürgitamist põhjustab rii­gi loodud toetuste süsteem. "Keskkonna-, pindala- ja iga­suguste muude toetuste saa­mine on tähtis ja seda on mürke kasutades lihtsam saavuta­da," ütles talupidajate keskliidu juhatuse liige Ants Aaman. "Nüüd ainult mürk põllule – ja viljad kasvavad." 

Mitu aastat oma 40 lehma ja 240 hektari maaga talus mahe­põllundusega tegeleda üritanud Aamann loobus, sest ei suutnud keemiat täielikult tõrjuda.

Eesti põllumehed külvavad põldudele üha rohkem mürke 

Kui 1997. aastal läks põllumaa hektarile keskmiselt 0,25 kg mürki, siis nüüd juba peaaegu kilo. 

Allikad: statistikaamet, EPL 

Andres Reimer, Eesti Päevaleht (03.10.2012)

 

 
2012-10-03T10:00:00+00:00Kolmapäev, 3. oktoober, 2012|Uudised|