Uuel toetusperioodil on eelisseisus arengujärgus ettevõtted

Uuel toetusperioodil on eelisseisus arengujärgus ettevõtted

Maaelu arengukava eelarve uuel perioodil on 1 007 260 000 eurot. Seda on kaks korda rohkem kui eelmisel perioodil. 

Läinud nädalal käis põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti Virumaa Põllumeeste Liidu (VPL) liikmetele toetustest kõnelemas. Lemetti tutvustas, milliseid toetusi on võimalik põllumajandustootjatel taotleda, et teiste ­Euroopa Liidu põllumajandustootjatega konkurentsis püsida. Eestis on toetusalust maad ligi

970 000 hektarit, ka Lääne-Virumaal on sellist maad palju. Asekantsler selgitas põllumeestele, millised nõuded on toetust taotlevatele ettevõtetele käimasoleval perioodil kavandatud.

Investeeringumeetmest toetuse taotlemisel hinnatakse ettevõtteid eraldi tegevusvaldkondade järgi: piimatootmine, teraviljakasvatus, loomakasvatus (v.a piimatootmine ja mesindus) ning muu eespool nimetamata põllumajandussaaduste tootmine (sh mesindus).

Eraldi investeeringutoetuse meetmed on kavandatud mikroettevõtetele, kelle käive jääb aastas vahemikku 4000–14 000 eurot, ning põllumajandusettevõtetele, kelle aastakäive on suurem kui 14 000 eurot. Meetmest on võimalik saada toetust hoonete ehitamiseks, seadmete ostuks, biomassist energia tootmiseks, viljapuuaedade ja marjaistandike rajamiseks jms.

Maksimaalne toetuse määr on 500 000 eurot kogu perioodi jooksul ettevõtja kohta. Maksimaalselt on võimalik toetust saada 40% projekti kogusummast, mobiilsete seadmete puhul 30%.

Uuel toetusperioodil ei anta enam eraldi toetust noorele põllumajandusettevõtjale, küll on tal eelis saada 5% võrra suuremat toetust.

Toetustaotluste hindamisel on eelisseisus arengujärgus ettevõtted ning suurem tõenäosus on saada toetust neilgi, kes on eelmistel perioodidel sellest ilma jäänud.

Põllumehed tundsid koosolekul ka huvi, kas nitraaditundlikul alal tegutsedes oleks võimalik taotluse hindamisel lisapunkte või üldse lisatoetust saada. Lemetti arvas, et see ei peaks kajastuma investeeringumeetmes, kuid lubas lisapunktide andmise mõtte edastada. “See oleks siis teatud eelis teie piirkonnale,” sõnas ta. Ministeeriumis on mõeldud ka erilisele hektaripõhisele toetusele selles piirkonnas.

Uuel perioodil, nagu ka viimastel aastatel, ei kavatse riik põllumeestele top-up-i ehk riigisisest lisatoetust maksta. See paneb Eesti põllumehed teiste ELi riikidega võrreldes ebavõrdsesse seisu, sest seal makstavad toetussummad on märkimisväärselt suuremad kui Eestis.

Põntsu paneb piimatootjatele ka piimakvoodi ületamise trahv, millest uuel aastal suure tõenäosusega ei pääse.

Maikuuks tuleb PRIAle kogused teatada ning seejärel selgub, kes maksab, kes mitte. Kvoodi ületamise trahv on 27,83 eurot 100 kg kohta. Tänane piimahind tootjale on aga umbes 23 eurot 100 kg eest. Lemetti sõnul on viimane lootuskiir ELi uus põllumajandusvolinik, kes tuleb Iirimaalt, kus on aastaid kvooditrahve makstud. 

Teele Üprus, 15.10.2014, Virumaa Teataja 

 

2014-10-15T10:00:00+00:00 Kolmapäev, 15. oktoober, 2014|Uudised|