Väikesesse, alla 100 elanikuga Langerma külla ehitas OÜ Halinga kunagise tippmajandi Edasi kolhoosi aegsele karjamaale 2000 loomakohaga lüpsikarjalauda, ehitise maksumus on ligikaudu kaheksa miljonit eurot.
Nii koduriigi kui Baltikumi ja Skandinaaviagi suurimast lüpsilaudast hakkab keskmiselt 8500kilose aastatoodanguga lehmadelt voolama sedavõrd palju piima, et kohalikud on ristinud selle ametlikult Piimajõe farmiks, milleni viib uus tänav – Piimajõe puiestee. Ja farmiesise Piimajõe bussipeatuse viida juures on nostalgiline piimapukk mannergutega.
Kompleksi kuulub kaks 1000- kohalist loomade lauta, abivajajate loomade laut ja 60kohaline paralleellüpsiplats. Esimesed loomad toodi uude elukohta pärast jaani, 1. juulil. Novembri alguseks on lauta toodud 1170 piimaandjat, peagi täitub teine laut ja osaühingu loomakasvatusjuht Karin Feldmann on seadnud sihi, et Piimajõe farmis oleks vabapidamisel 2100 lüpsilehma.
Uudse tootmiskorraldusega Piimajõe hiigellaudas saab tööd 20 inimest, seega ligi neljandik OÜ Halinga tööperest on otseselt seotud igapäevase piimatootmisega. Toorpiima varub Tallinna piimatööstus Tere, mille juhatuse liige ärimees Oliver Kruuda farmi tutvustamisel osales.
“Uue farmi valmimisega on alles kolmandik tehtud, ülejäänud on tootmise korraldamine,” nentis OÜ Halinga juhataja, Pärnumaa tunnustatud põllumajandustegelane Raul Peetson, kes ütles, et tegemist ei ole lauda avamise, vaid stardipaugu andmisega ees ootavale suurele tööle.
Peetson nentis, et ehituslikust seisukohast on kindlasti asju, mida vastavalt tootmisele tuleb ümber korraldada ja häälestada, kuna kellelgi pole kogemust sellise farmi toimimisega. Kõike ei suutnud tellija ette näha.
Piimajõe farmile pandi nurgakivi aastapäevad tagasi, 6. detsembril. Peaehitaja kohale tõusis OÜ Nordecon Betoon. Ehituslaenu andis SEB.
Peetson kinnitas, et ta ei kõhkleks hetkegi, kui osaühing sellise suurehitusega alles nüüd alustama peaks. “Et see farm kujunes Baltimaade ja Skandinaavia suurimaks, ei tulenenud ideest ehitada kõige suurem, vaid meie plaanist laieneda ja ehitada nüüdisaegne ja tulevikus suurepäraselt toimiv tootmishoone,” selgitas ta.
Peetsoni sõnul on see osaühigule samal ajal väga suur väljakutse ehitada valmis ja saada toimima selline piimatehas, kuigi kindlasti oleks lihtsam olnud ehitada väiksem ja Eestis juba olemasoleva projekti järgi hoone.
Eile keskpäeval lõikasid 1200-kilose nisupõhupalli nöörid läbi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Pärnu maavanem Andres Metsoja, piimatööstur Oliver Kruuda, SEBi esindaja Martti Talgre, Nordecon Betooni objektijuht Mihkel Noor ja osaühingu juhataja Raul Peetson. Seejärel tegid tähtsündmusest osasaajad põgusa ringkäigu suurlaudas.
“Eesti suurte piimatootjate areng on olnud tormiline ja tänavu esimesel poolaastal nägime, kuidas toodang jõudis viimaste aastate kõrgeimale tasemele,” rääkis minister Seeder. “Halinga Piimajõe farm on järjekordne samm kvaliteedi tõstmise ja toodangu suurendamise poole, tunnustan teid selle eest.”
OÜ Halinga piimakari on maakonna suurim ja põllumajandusminister mainis, et ajakohaste farmide ehitamine võimaldab senisest veel paremini kasvatada müügimahtu ja edendada riigi majandust.
Silvia Paluoja, Pärnu Postimees (08.11.2012)
