Avaldatud: 10. mai 2022Kategooriad: Toiduainete tootmineSildid: , ,

Allikas: Maablogi.ee
05.05.2022

Suurem osa Euroopas tarbitavast toidust ei sisalda pestitsiidide toimeainete jääke või sisaldab neid piirnormide piirides, selgub Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hiljuti avaldatud toidus sisalduvate pestitsiidide toimeainete jääkide aruandest 2020. aasta kohta.

EFSA hindas aruande põhjal pestitsiidide toimeainete jääkide saadavust toidu kaudu ning jõudis järeldusele, et 2020. aastal analüüsitud toiduained ei põhjusta tõenäoliselt terviseriski, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Sille Vahter.

Kontrollprogrammide tulemused

Kokku analüüsiti 2020. aastal 88 141 proovi, millest 94,9% puhul jäid pestitsiidijääkide sisaldused piirnormide piiridesse. 54,6% proovidest ei sisaldanud pestitsiidijääke mõõdetavas koguses. Võrreldes 2019. aastaga vähenes uuritavate proovide arv 9,3% Covid-19 pandeemia tõttu.

Uuritud proovidest analüüsiti 659 toimeaine jääke ja ühest proovist analüüsiti keskmiselt 264 toimeaine jääke. Meetmeid võeti 3,6% proovide tulemuste suhtes, mida oli rohkem kui 2019. aastal (2,3%). 66,9% analüüsitud proovidest pärines Euroopa riikide toodetest ja 28,4% kolmandatest riikidest imporditud toodetest. 4,7% proovide puhul oli toote päritolumaa teadmata.

Lisaks Euroopa Liidu koordineeritud programmile sisaldab EFSA aruanne ka liikmesriikide ning Norra ja Islandi riiklike programmide käigus kogutud andmeid. Riiklikud programmid on riskipõhised ja suunatud toodetele, mis tõenäoliselt sisaldavad pestitsiidijääke või mille puhul on eelnevatel aastatel tuvastatud rikkumisi.

ELi koordineeritud programmi raames analüüsiti 12 077 proovi. Analüüsitud proovidest 98% puhul jäid pestitsiidijääkide sisaldused piirnormi piiresse; neist 69% puhul ei tuvastatud pestitsiidijääke mõõdetavas koguses. 2020. aastal olid kontrollprogrammi fookuses porgand, lillkapsas, kiivi, sibul, apelsin, pirn, kartul, kuivatatud oad, pruun riis, rukkiterad, veisemaks ja linnurasv. Võrreldes 2017. aastaga langes piirnormi ületamiste arv porgandil (1,9% vs 1,2%), kartulil (1,2% vs 0,8%), rukkil (1,9% vs 1,1%) ja sibulal (0,3% vs 0,2%). Piirnormi ületamiste arv tõusis riisil (5,1% vs 6,7%) ja apelsinil (1,1% vs 2,9%).

Analüüsiti 1641 proovi imiku- ja väikelastetoidust. Proovide arv, mis ei sisaldanud mõõdetavas koguses jääke, oli madalam kui eelnenud aastal (91,7% 2020. a-l ja 97,8% 2019. a-l). Kõige rohkem tuvastati vaseühendeid, bromiidiooni ja kloraati, millest viimase allikaks on ka tööstuslikud desinfitseerimis- ja puhastusprotsessid.

Meest ja mesindustoodetest analüüsiti 879 proovi, millest 5,5% sisaldas pestitsiidijääke üle piirnormi. Põhiliselt leiti meest tiaklopriidi ja atsetamipriidi. Tiaklopriidi kasutamine lõpetati Euroopa Liidus veebruaris 2021.

Kuigi kalale ei ole kehtestatud pestitsiidijääkide piirnorme, uuriti 2020. a 962 kalaproovist 318 pestitsiidi toimeaine jäägi sisaldust. 6,3% proovidest esines viit pestitsiidi üle määramispiiri. 47 proovis tuvastati DDT jääke – peamiselt meriahvenas, Vaikse ookeani lõhes ja heeringas; kuuest proovist leiti pendimetaliini – peamiselt vikerforellis; neljast heeringaproovist leiti heksaklorobenseeni, kolmel korral tuvastati BAC jääke ja ühel juhul glüfosaadijääke.

Euroopa Liidus heakskiitmata toimeaine, mille jäägi piirnormi kõige sagedamini ületati, oli etüleenoksiid. 230 proovist, millest tuvastati etüleenoksiidi, ületas piirnormi 49 proovi (21,3%); neist 46 korral oli tegu seesamiseemneprooviga.

Lisaks etüleenoksiidile leiti piirnormide ületamisi Euroopa Liidus heakskiitmata toimeainete puhul sagedamini ka kloraadi (2,9%), kloordekooni (0,9%), kloorpürifossi (0,4%) ja antrakinooni (0,2%) puhul.

Glüfosaadisisaldust analüüsiti kokku 14 125 proovist, millest 97,4% puhul glüfosaati ei tuvastatud. 2% sisaldas glüfosaadijääke alla kehtestatud piirnormi ja 0,6% ületas piirnormi.

Mitu pestitsiidijääki korraga tuvastati töötlemata toodete puhul kõige sagedamini paprikates, õuntes, apelsinides, pirnides, maasikates, lauaviinamarjades, mandariinides ja virsikutes. Töödeldud toodete puhul leiti mitu jääki korraga sagedamini veinist, rosinatest, apelsinimahlast, täisteranisujahust, mooniseemnetest ja paprikapulbrist. Mitu pestitsiidijääki võib ühes proovis esineda põhjusel, et taimel kasutati mitut erinevat tüüpi pestitsiidi (herbitsiidid, fungitsiidid või insektitsiidid erinevate kahjurite või haiguste vastu), näiteks eesmärgiga ära hoida resistentsuse tekkimist.

Põllukultuurid võivad omastada pestitsiidijääke ka pinnasest selle varasemate töötluste tõttu, kuid pestitsiidid võivad levida ka õhu kaudu, näiteks kanduda põldude töötlemisel lähedal asuvatele töötlemata põldudele. Võimalik põhjus on veel erinevate pestitsiididega töödeldud tootepartiide segamine või toote saastumine selle töötlemisel tarneahela eri etappides.

Varem nõuetele mittevastanud tooteid kontrollitakse sagemini

Osale toodetest tehakse piiripunktides sagedasemat impordikontrolli, arvestades varem nõudeid rikkunud toodete suurt osakaalu. Sellistest toodetest osutusid suuresti nõuetele mittevastavaks Türgi päritolu viinamarjalehed (55,6%), India päritolu tšillipiprad (33%), Türgi päritolu apelsinid (27%) ja mandariinid (26%), Dominikaani Vabariigi päritolu spargeload (25%), Malaisia päritolu leivapuuviljad (17%), Uganda päritolu tšillipiprad (14%), Türgi päritolu paprikad (14%), India päritolu seesamiseemned (12%) ja Türgi päritolu sidrunid (11%).

5783 analüüsitud maheproovist ei sisaldanud mõõdetavas koguses jääke 4632 proovi (80,1%). 1064 proovi sisaldasid jääke, kuid alla piirnormi, ja 87 proovi (1,5%) sisaldasid jääke üle piirnormi. Kõige rohkem tuvastati vaseühendeid (peamiselt teraviljas), bromiidiooni (peamiselt rukkis ja porgandites), spinosaadi (peamiselt banaanides ja tomatites), kloraati (kõrvitsalistes, salatis ja spinatis), fosetüüli (veiniviinamarjades ja ingveris) ning kloorpürifossi (tees).

Suurem osa piirnormide ületamisi mahetoodetes tulenes püsivatest orgaanilistest saasteainetest, st minevikus kasutusel olnud pestitsiididest (heksaklorobenseen ja DDT). Mahetoodete saastumine pestitsiidijääkidega võib tuleneda pestitsiidide kasutusest kõrval asetsevatel põldudel või saastumisest ladustamisel, käsitlemisel või pakkimisel. Mõnikord on põhjuseks tavatoote märgistamine mahetootena.

Ka valdav osa kodumaistest toodetest on pestitsiidijääkidest vaba

2020. aastal analüüsiti Eestis 318 proovi, millest 39% olid võetud kodumaistest toodetest, 42% ELi päritolu ja 19% kolmandate riikide toodangust. Pestitsiidijääke ei tuvastatud 42% proovides, 55% proovidest sisaldas pestitsiidijääke lubatud piirides ja nõudeid rikkuvaid proove oli 3%.

Toimeained, mille jääke analüüside käigus kõige sagedamini leiti, olid boskaliid (enamasti maasikast, porgandist ja pirnist), fludioksoniil (enamasti maasikast ja pirnist), propamokarb (enamasti kartulist), tsüprodiniil (enamasti maasikast ja pirnist) ja asoksüstrobiin (enamasti maasikast, porgandist ja pruunist riisist).

Kõige sagedamini tuvastatud toimeainet, boskaliidi sisaldavad mitmesugused fungitsiidid, mida kasutatakse laialdaselt haiguste tõrjeks nii maasikal, aedviljal ja õuntel kui ka teraviljal ja rapsil. Kõige rohkem erinevate toimeainete jääke ühe proovi kohta tuvastati maasika-, tee-, õuna-, pirni- ja kurgiproovist. Rohkem infot Eesti 2020. aasta seiretulemuste kohta leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.

Risk tarbija tervisele on ebatõenäoline või ei esine seda üldse

Euroopa Liidu koordineeritud programmi tulemuste alusel viis EFSA läbi lühiajalise riskihindamise. Lühiajaline saadavus ehk pestitsiidi saadavus ühe päeva või ühe toidukorra jooksul oli ületatud 33 pestitsiidijäägi korral 180 proovis. Kõige rohkem oli akuutne doos ületatud fosmeti, tsüpermetriini, dimetoaadi ja kloorpürifossi korral. Konservatiivse lähenemise tõttu lühiajalise riski hindamisel ning mittevastavate toodete turult kõrvaldamise tõttu hindas EFSA riski tarbija tervisele ebatõenäoliseks.

Pikaajalist riski hinnatakse eeldusel, et pestitsiidi tarbitakse toidu kaudu kogu eluea jooksul. 2020. a-l hinnati 62 850 proovi puhul pikaajalist riski ning kõikidel pestitsiididel jäi pikaajaline saadavus allapoole vastuvõetavat ööpäevast kogust. Järeldati, et pikaajalist terviseriski Euroopa Liidu tarbijale ei esine.

Koordineeritud programmide tulemused EFSA kodulehel (inglise keeles)

EFSA 2020. aasta pestitsiidijääkide aruanne (inglise keeles)

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/