Eelmise, 2022. aasta sügis-talvel toimusid lühikesed veebiseminarid erinevatel toidu ja toiduohutuse teemadel. Seminarid on salvestatud ja kõik need leiate lehelt https://toiduteave.ee/salvestused/
Kuidas aitab toiduteadus pikendada kartulisalati säilivusaega? Või säilitada külmutatud saiakeste maitseomadusi?
Inimesed tahavad teada, kus ja kuidas kasvab nende toit. Milline on selle tootmise keskkonnamõju, kuidas hoolitsetakse loomade heaolu ja kliimaeesmärkide eest. See tähendab tootjatele suuremat vastutust, avatust ja ausust, kirjutab Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg.
Piimal on oluline koht meie toidulaual ning valik poeriiulitel on väga mitmekesine. Piima ja piimatoodete nimetuste puhul on aga kehtestatud kindlad kasutusreeglid ning teatud toodete puhul on kasutusel nn üldtuntud tootenimetused. Mis peitub täpsemalt nende nimetuste taga?
Suitsutamine on levinud toiduvalmistamisviis, mis annab toidule suitsuse maitse. Sarnase maitse saamiseks on võimalik kasutada ka suitsutuspreparaate. Mis on kahe meetodi vahe ja mida peaks teadma, et olla teadlikum tarbija?
Funktsionaalne, teaduspõhine ja võimalikult pakendivaba. Nii iseloomustavad Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) toiduteadlased Rain Kuldjärv ja Kärt Leppik teadlastega koostöös sündinud kohalikku toitu 2022. aasta septembris, mil tähistame juba kaheksandat aastat Eesti toidu kuud.
Septembris tähistame Eesti toidu kuud. Toiduajaloolane Anu Kannike heidab pilgu ajalukku ja räägib möödunud 70 aasta näitel, millal jõudsid eestlaste toidulauale borš ja pelmeenid, mis põhjusel kehtestati kunagi Eestis üleriigiline kalapäev ning milliseid põnevaid toiduaineid võis leida Brežnevi toidupakikestest.
Jätkub ebakindlus Vene invasiooni tõttu Ukrainasse. ELis mõjutavad teravilja tootmist mitmes piirkonnas kuivad ilmastikutingimused.
Üle maailma arendavad teadlased ja ettevõtted rakuliha ja muid kultuurloomseid saadusi (mereannid, piim, munad, želatiin). Loomade sees kasvamise asemel põhinevad rakulised loomsed tooted elusloomadest eraldatud rakkudel, mida kasvatatakse laborites ja bioreaktorites.
Järgmisel kahel aastakümnel kujuneb suurimaks ohuks toidujulgeolekule kasvav veevajadus, osutab USA teadlaste värske raport. Toidu kättesaadavust hakkavad pärssima ka kuumalained, põuad, elanike ebavõrdne elatustase ja poliitiline ebastabiilsus. NIi kutsub raport maailma riike üles koostööle vastupidavama üleilmse toiduvaru loomisel.
