Toorpiimast joogipiimani

Allikas: Katrin Laikoja, Eesti Maaülikool, 9. oktoober 2025

Eesti Maaülikooli Märja farmi toorpiima automaat pakub värsket, töötlemata piima otse tootjalt. Paljude jaoks seostub toorpiim lihtsalt värske piimaga, kuid tegelikult on sel kindel tähendus ja tervisega seotud eripärad, mida on hea teada. Selgitame piimaga seotud põhimõisteid, mis tarbijates segadust tekitavad.

Mis on toorpiim?

Kehtivate õigusaktide järgi peab toidu nimetus olema tarbijale arusaadav ja vastama toote tegelikule olemusele. Nimetus „toorpiim“ on määratletud põllumajandustoodete ühise turukorralduse määrusega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013). Selle järgi on toorpiim piim, mida ei ole kuumutatud üle 40 °C ega töödeldud muul samaväärse mõjuga viisil.  

Toorpiima tootmine 

Märja farm toodab toorpiima. Katsefarmis ei ole meiereid, kus piima töödelda. Lüpstud piim jahutatakse ning säilitatakse kuni piimatööstusesse viimiseni, edasine töötlemine toimub piimatööstuses. 

Farm kui piimatootja võib lõpptarbijale töötlemata toorpiima müüa. Märja piimaautomaadist on teavitatud ka Põllumajandus- ja Toiduametit. Toorpiima võivad pakendada ja müüa ka meiereid ning siis kannab toode samuti nimetust „toorpiim“.

Märja farmi piimaautomaadil on täpsustav märge, et tegemist on pastöriseerimata ehk kuumtöötlemata piimaga. See on oluline teave, sest kuumtöötlemata piim ei pruugi tervislikest või individuaalsetest iseärasustest tulenevalt kõigile sobida. Toorpiima tuleks kuumutada, kui seda tarbivad riskirühma kuuluvad inimesed nagu eakad, lapsed, rasedad või nõrgenenud immuunsüsteemiga tarbijad.

Kuidas piimast saab joogipiim?

Enamus inimesi on harjunud piimatooteid poest ostma. Järgnevalt seletame lahti mõned piimatööstuse igapäevased mõisted, mis tavatarbijale kohati segaseks jäävad. 

Piima separeerimine
Piima rasvasisalduse reguleerimiseks teiste joogipiima liikide tarbeks piim separeeritakse ehk osa piimarasvast eraldatakse koorena. Näiteks 3,8% rasvasisaldusega toorpiimast saab spetsiaalse tsentrifuugi ehk separaatori abil piima lahutada kooreks ja väherasvaseks piimaks või kooritud piimaks. Piima sisse ei lisata vett, sest see on võltsimine ja seda on võimalik laboratoorselt tuvastada. 

Piima homogeniseerimine
Kui toorpiim jääb mahutisse või pakendisse seisma, hakkavad piimarasva osakesed pinnale kerkima, moodustades toote pinnale koorekihi. Selle ennetamiseks kasutab enamus tööstusi homogeniseerimist, mille käigus piimarasvaosakesed peenestatakse väikesteks ja sama suurusega osakesteks, mis seismisel enam joogipiima pinnale ei kerki. Homogeniseerimine ei ole hädavajalik ja seepärast mõned meiereid homogeniseerimist ei kasuta.

Pastöriseeritud piim
Pastöriseerimine on üks levinumaid kuumtöötlemise viise, mille eesmärk on muuta piim ohutumaks ja pikendada säilivusaega. Protsessi käigus tõstetakse piima temperatuur näiteks 72 °C-ni, hoitakse sel temperatuuril paarkümmend sekundit ning jahutatakse säilitamise temperatuurile. Sellist piima tuleb hoida külmkapis, sest kuigi haigustekitajad hävitatakse, jäävad riknemist põhjustavad mikroorganismid alles.

UHT-töötlus 
Kuumtöötlemise eriliik on kõrgkuumutamine ehk UHT-töötlus (Ultra High Temperature), mille puhul piima kuumutatakse mõneks sekundiks vähemalt 135 °C-ni ning jahutatakse kiiresti. See hävitab nii haigustekitajad kui ka riknemist põhjustavad mikroobid ja nende spoorid. UHT-piima saab suletud pakendis säilitada toatemperatuuril, kuid pärast avamist tuleb seda hoida külmkapis, nagu pastöriseeritud või toorpiima. 

Märja farmi piimaautomaat

Märja katsefarmi piimaautomaadist saab osta töötlemata toorpiima. Töötlemata toorpiim on erinevate piimatoodete tooraine ja sellest saavad ka kodutarbijad endale soovi korral ise hapupiima, kohupiima või teisi sarnaseid tooteid valmistada. Toorpiima tarbimisel joogipiimana tuleks lähtuda enda tervislikust seisundist ja vajadusel piim enne tarbimist läbi kuumutada.  

Piimaga seoses levib mitmeid müüte.

Piimaga seoses levib mitmeid müüte. Näiteks usuvad inimesed, et tööstused lahjendavad poepiima veega. See on aga seadusega karistatav tegu.

Piimateadlased on tema sõnul ammustest aegadest öelnud, et piim on ainuke looduse poolt valmistatud valmis toit. See on ka esimene toit imikule, kust imik saab kõik vajaliku: valgud, rasvad, mineraalid ja vitamiinid.  “Oluline on just see, et kõik need komponendid on piimas õiges vahekorras. Lisaks on paljud ained omavahel seotud. See sidusus tagab aine õige omastatavuse ja organismi õige talitluse. Sestap vastab tõele väide, et piima joomine annab tugevad luud,” lausus Eesti Maaülikooli piimatehnoloog Vilma Tatar Novaatorile.

Paljud inimesed väldivad piima laktoositalumatuse tõttu, kuid Tatari sõnul on tänapäeval häid alternatiive. “Ettevõtted lõhustavad laktoosi ensümaatiliselt. See tähendab, et laktoos lagundatakse kaheks lihtsuhkruks ja organism saab selle kergemini omastada,” rääkis ta. Laktoosivaba piim tundub sageli maitselt magusam, sest lõhustatud piimasuhkrud annavad loomulikult magusama maitse. “Laktoosivaba piim sobib ka neile, kellel laktoositalumatust pole. See on maitse asi. Kui vahel aga arvatakse, et laktoosivaba piim on kuidagi tervislikum, siis see ei pea paika. Seal on lihtsalt üks suhkur lagundatud. Mõned peavad seda kergemini seeditavaks, aga muud vahet pole,” sõnas Tatar.

Inimesed, kes ei talu laktoosi, arvavad sageli, et nad ei saa süüa ühtegi juustu. Seegi ei vasta tõele. Valminud juustud, näiteks nii-öelda võileivajuustud, on kõik laktoosivabad. “Olgu pakendil kirjas või mitte, siis valminud juustus on laktoos juba käärinud ja kadunud,” sõna ta. Juustu tootmisprotsessi käigus käärib laktoos juba paari nädalaga. See ei kehti toorjuustude kohta, nagu on seda kodujuust, kohupiim, mascarpone ja mozzarella.