Allikas: Maaelu Teadmuskeskus, 27.06.2025. Ülle Tamm ja Ilmar Tamm
Esimene Eestis aretatud paljasteraline suvioder – sort ’Ilma’ – on hea terasaagiga varasepoolne sort, millel on sõkalteraliste sortidega võrreldes suurem proteiinisisaldus ja kõrgem mahumass. Sort sobib kasvatamiseks eeskätt väärtusliku toiduviljana ja sõklaid mitte seedida suutvate mittemäletsejate söödaviljaks.
Uue sordi aretaja, Maaelu Teadmuskeskuse vanemteadur Ülle Tamm selgitab nimelugu ja sordieelist:
Sordi ’Ilma’ nimi viitab sellele, et selle paljasteralise odra terad on ilma väheväärtuslike sõkaldeta. Seetõttu ei vaja selle sordi terad toidu tootmiseks kroovimist ja nii säilivad terades vitamiinid ja mineraalid, mis kroovimisel suures osas kaduma lähevad.
Sort ’Ilma’ seemne turuletoomine võtab veel aega võtta, kuna seemnekasvatus koosneb mitmetest etappidest. Nende käigus tagatakse, et seemned vastavad standarditele, on vabad teistest seemnetest ning neil oleks hea idanevus.
Odra tähtsus maailmas ja kasutusvaldkonnad
Oder kuulub maailmas enamlevinud teraviljade hulka, järjestudes kasvupinnalt ja toodangult maisi, nisu ja riisi järel neljandale kohale (FAO-STAT, 2023). Oder on hästi kohanenud erinevate kasvutingimustega – ta suudab edukalt kasvada jahedas kliimas ja peab hästi vastu ka põuale (Badeja, Wijekoon, 2021). Seetõttu viljeletakse teda üle kogu maailma kõigil kontinentidel rohkem kui sajas riigis.
Euroopas toodetakse üle 60% kogu maailma odra saagist (FAO-STAT, 2023). Kõige suurem osa odra toodangust (umbes 65%) läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele ja veistele. Linnaste valmistamiseks ja muudeks tööstuslikeks eesmärkideks kasutatakse umbes 20% odra kogusaagist, 5% tarbitakse toiduviljana (International…, 2025). Odrast valmistakse jahu, tangu, kruupe ja helbeid (Bhat-ty, 1999), millest toodetakse pastat, küpsiseid, pannkooke, putru jms. (Meints jt, 2016). Eestis kasutatakse otra ka kama, verivorstide ja karaski valmistamiseks.
Paljasteralise odra eelised toiduks ja söödaks
Enamuse odra toodangust moodustab sõkalteraline oder, mille terad on seda ümbritsevate sõkaldega tugevalt kokku kasvanud. Peale sõkalteralise on olemas ka paljasteraline oder, mille sõklad eralduvad teradest kombainiga vilja koristamise ajal.
- Paljasteraline oder moodustab siiani vaid väikese osa odra toodangust. Teda kasutatakse peamiselt toiduviljana, kuid paljasteralisel odral nähakse perspektiivi ka mittemäletsejate söödana, kes ei suuda odra kiulisi sõklaid seedida (Meints jt, 2021).
- Paljasteralisel odral on potentsiaali ka õlleodrana, kuna sõkalde puudumisel suureneb linnaseekstrakti sisaldus (Li jt, 2006) ja võib paraneda õlle kvaliteet (Bathgate, 2016).
- Toiduviljana on paljasteralisel odral eelis sõkalteralise ees, kuna viimast tuleb kroovida. Selle protsessi käigus aga eemaldatakse lisaks sõkaldele ka kliid ja tera iduosa, mille tulemusena kaotab produkt väärtuslikke mineraale ja mikroelemente, mis asuvad tera väliskihis. Lisanduvad kroovimise kulud (Meints jt, 2021).
- Paljasteraline oder on võrreldes sõkalteralisega mõnevõrra madalama saagiga, kuna sõklad moodustavad umbes 10–13% sõkalteralise odra tera kogukaalust (Rey jt, 2009). Paljasteralisel odral on aga sõkalteralisega võrreldes kõrgem proteiini, tärklise ja beeta-glükaani sisaldus, kuna sõklad koosnevad peamiselt väheväärtuslikust tselluloosist ja ligniinist (Meints, Hayes, 2019). Lahustuv kiudaine beeta-glükaan aitab vähendada vere kolesteroolisisaldust ja alandab soolevähi ohtu (Ahmad jt, 2012).
- Paljasteralisel odral on ka suurem tärklise ja väiksem kiudainete sisaldus, mistõttu on paljasteraline oder kõrgema seeduva energia sisaldusega kui sõkalteraline oder (Sohn jt, 2007).
- Paljasteraline oder on mitmesuguste vitamiinide ja mineraalide, nagu seleen, raud, magneesium, tsink, fosfor ja vask, allikas. Fosfor mängib olulist rolli luude moodustamisel, tsink aitab kaasa vigastuste paranemisele, seleen tugevdab organismi immuunsüsteemi ja aitab kaasa soolevähi riski alandamisele, vask aitab vähendada reumatoidartriidi sümptomeid (Shaveta jt, 2019).
- Paljasteralise odra ladustamise ja transpordi kulud on suurema mahumassi tõttu väiksemad kui sõkalteralisel. Tema mahumass võib olla kuni 25% suurem kui sõkalteralisel (Shaveta jt, 2019).
Paljasteralise odra aretus Eestis
Eestis on siiani tegeldud vaid sõkalteraliste odrasortide aretusega. Paljasteralise odra aretust alustati METKs koostöös Läti aretusfirmaga AREI 2016. aastal. Ühise aretustöö tulemusena valmis sort ‘Ilma’, mis läbis aastatel 2023–2024 edukalt riiklikud majanduskatsed. /Artiklis viidatud/ uurimistöö eesmärgiks oli hinnata esimese Eesti paljasteralise sordi ‘Ilma’ saagikust, tera kvaliteeti jt omadusi.
Paljasteralise odra katsed Eestis 2023–2024
Katsed viidi läbi Maaelu Teadmuskeskuses aastatel 2023–2024. Uue Eesti/ Läti paljasteralise odrasordi ‘Ilma’ saagikust, kvaliteeti jt omadusi võrreldi Läti paljasteralise sordi ‘Kornelia’ ja Eesti sõkalteralise sordi ‘Maali’ katsetulemustega.
Katsed rajati mõlemal aastal kolmes korduses 5 m² lappidel külvisenormiga 500 idanevat tera m² kohta. Seemned puhiti preparaadiga Celest Trio 060 FS (1,5 l/t). Katseala väetati kompleksväetisega koguses N70 P27 K4 elementidena. Umbrohutõrje tehti preparaadiga Ariane S (2 l/ha) taimede 3–4 lehe faasis. Kahjuritõrjeks kasutati insektitsiidi Decis Mega (0,15 l/ha). Taimehaiguste tõrjet katses ei tehtud.
Ilmastikutingimused olid 2023. ja 2024. a suviodra kasvuks ebasoodsad. Mõlemal aastal kannatas oder kasvuperioodi esimesel poolel põua käes. Hilisemad sademed parandasid vilja seisu. Saagitasemed olid suuremad 2024. a, mil juulikuu oli keskmisest sajusem – 134% võrreldes 30 a keskmisega.
Terasaak
Paljasteralise odra sordi ‘Ilma’ terasaak (4040 kg/ha) jäi kahe katseaasta keskmisena ainult 160 kg ehk 4% võrra väiksemaks kui sõkalteralisel sordil ‘Maali’.
Seejuures jäi ‘Ilma’ ja ‘Maali’ saagierinevus 2023. a väikeseks (130 kg/ha) ega ületanud katsevea piiri. 2024. a oli nende kahe sordi saakide vahe suurem (190 kg/ha) ja statistiliselt usutav. Sõkalde eraldumisega kaotavad paljasteralised sordid umbes 10–13% saagist (Rey jt, 2009). Antud katses olid ‘Ilma’ ja ’Maali’ saagierinevused aga väiksemad. ‘Ilma’ ületas katseaastate keskmisena oluliselt (660 kg/ha ehk 20%) Läti paljasteralise sordi ‘Kornelia’ saagikust.
Eeltoodud tulemused näitavad uue paljasteralise odra sordi ‘Ilma’ väga head saagipotentsiaali. Seda vaatamata asjaolule, et ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu jäid kõikide katsetatud sortide saagitasemed suhteliselt madalaks, seda eriti 2023. a tugeva põua korral.
Tera kvaliteet ja agronoomilised omadused
‘Ilma’ 1000 tera mass (43,1 g) jäi umbes 10% väiksemaks kui sõkalteralisel sordil ‘Maali’, mille terade keskmine sõklasus oli 7%. Teise paljasteralise sordi ‘Kornelia’ 1000 tera mass ei erinenud usutavalt sordi ‘Ilma’ vastavast näitajast. Terade proteiinisisaldus oli sordil ‘Ilma’ 2,2 protsendipunkti võrra suurem kui sõkalteralisel sordil ‘Maali’.
Shaveta jt (2019) andmetel ongi paljasteraliste sortide proteiinisisaldus keskmiselt 3 protsendipunkti võrra kõrgem kui sõkalteralistel. Samal ajal jäi ‘Ilma’ proteiinisisaldus 2,2 protsendipunkti võrra väiksemaks kui sordil ‘Kornelia’. Seda võib seletada sordi ‘Ilma’ suurema saagikusega. Teraviljadel on saagikuse ja terade proteiinisisalduse vahel tugev negatiivne korrelatsioon (Simmonds, 1995). ‘Ilma’ mahumass oli kõrgem kui sordil ‘Maali’, jäädes samale tasemele sordi ‘Kornelia’ vastava näitajaga. Paljasteraliste sortide suurem mahumass võrreldes sõkalteralistega on seletatav samuti sõkalde puudumisega (Shaveta, 2019). Taime pikkuselt ei erinenud ‘Ilma’ oluliselt sordist ‘Maali’, oli aga mõnevõrra pikema kõrrega kui ‘Kornelia’.
Kasvuaeg oli ‘Ilmal’ kolm päeva lühem kui keskvarajasel sordil ‘Maali’, jäi aga kaks päeva pikemaks kui sordil ‘Kornelia’.
Lühem kasvuaeg annab võimaluse vilja koristamiseks enne sügisvihmade saabumist, mis tagab parema saagi kvaliteedi. Hea kvaliteediga vilja saamiseks ei tohi paljasteraliste sortide koristamisega viivitada, kuna vihmade korral on oht terade peas kasvama minekuks suurem kui sõkalteralistel sortidel. Samuti jääb peale koristust aega põldude ettevalmistamiseks järgnevate taliviljade külviks.
Taimehaigused
Taimehaigustesse nakatumine jäi katses madalaks vaatamata sellele, et haigustõrjet ei tehtud. Vähesel määral esines võrk- ja pruunlaiksust ning jahukastet. ‘Ilma’ võrk- ja pruunlaiksusesse nakatumise tase (vastavalt 2,0 ja 1,5 palli 9 pallisel skaalal, kus 1 tähistas haiguse puudumist) jäi madalaks ja ei erinenud oluliselt ‘Kornelia’ ja ‘Maali’ nakatumisest. Jahukastesse nakatusid paljasteralised sordid ‘Ilma’ ja ‘Kornelia’ vaid vähesel määral, olles sellele taimehaigusele parema vastupidavusega kui sort ‘Maali’.
Kokkuvõte
Hinnati esimese Eesti/Läti koostööna aretatud uue paljasteralise odrasordi ‘Ilma’ terasaaki, kvaliteeti jt omadusi. ‘Ilma’ saagikus oli heal tasemel, jäädes siiski mõnevõrra väiksemaks kui sõkalteralisel sordil ‘Maali’.
‘Ilma’ ületas aga sorti ‘Maali’ terade proteiinisisalduselt ja mahumassilt ning oli ka lühema kasvu- ajaga. Taimehaigustesse nakatus ‘Ilma’ vähesel määral ja paistis silma hea vastupidavusega jahukastele.
Paljasteraliste odrasortide saagikus jääb sõkalde teradest eraldumise tõttu koristamisel reeglina mõnevõrra väiksemaks kui sõkalteralistel. Terade proteiinisisaldus, mahumass jt kvaliteediomadused on aga paljasteralistel sortidel paremad.
Paljasteralisel odral on perspektiiv eelkõige väärtusliku toiduviljana. Ta ei vaja sõkalde eraldamiseks kroovimist ja seetõttu säilivad terades vitamiinid ja mineraalid, mis kroovimisel suures osas kaduma lähevad. Söödaks sobib paljasteraline oder mittemäletsejatele, kes ei suuda sõklaid seedida.
Artikkel refereerib: Tamm.Ü., Tamm.I. 2025. Eesti esimene paljasteraline odra sort ‘Ilma’. Agronoomia 2025. Eesti Maaelu Teadmuskeskus, lk 82–87.
Tänuavaldused: Uuringut toetas Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (Tippkeskus Agro-CropFuture “Agroökoloogia ja uued põllukultuurid tulevikukliimas”, TK200).
