Allikas: Keskkonnagentuur, 28. juuni 2023

Keskkonnaportaalis on avaldatud uus analüüs, millega seoses valmis tööriist ja kaardikihid, kust saab ülevaate, kui suur osa Eesti pindalast on hõivatud metsa- ja põllumaa, hoonestuse, teede ja teiste objektidega.

Tegemist on kasuliku tööriistaga, mille abil saab vaadata erinevate objektide pindalasid ja osakaale.

Andmeid esitatakse riigi, maakondade ja kohalike omavalitsuste lõikes. Lisaks on esitatud ka info selle kohta, mis mullatüüpidel erinevad objektid paiknevad.

Tööriista valmistamisel kasutati Maa-ameti Eesti topograafilist andmekogu (ETAK, 2023) ning EstSoil-EH kaardikihti. Selle metoodika puhul saadi Eesti maismaa pindalaks 45 372 km2. Kõige suurema osa Eesti maismaast moodustab puittaimestik − 51,6% ehk 23 411 km2, sellele järgneb haritav maa 23,0% ehk 10 453 km2 ja märgala 7,6% ehk 3 458 km2.

Turbaväljade (sh mahajäetud turbaväljade alla) jääb 251 km2 suurune ala, ehk 6,8% märgalast on tugevalt inimtegevusest mõjutatud. Karjääride alla jääb 55 km2 suurune ala, moodustades 0,1% maismaast. Erinevate rajatiste poolt on hõivatud 141 km2 ehk 0,3% maismaast. Teede, sh parklate, lennuradade, rööbasteede jne alla jääb kokku 462 km2 ehk 1,0%.

Uue tööriista kasutamisel saab ülevaate maahõivest kohalike omavalitsuste ja maakondade lõikes, võimaldades paremini kujundada maahõivega seonduvat poliitikat. Näiteks vaadates praegust hoonestuse osakaalu kohalike omavalitsuste lõikes näeme, et Rakvere linnas on rajatiste osakaal kõige suurem (10,3%), järgnevad Tallinn (9,6%) ning Viljandi linn (9,1%). Omades sellist ülevaadet on võimalik senisest paremini hinnata, kas antud piirkonnas on mõistlik veel hoonestatud alade ulatust laiendada või mitte. Samas tuleb silmas pidada kohaliku omavalitsuse halduspiiride iseloomu.

Teine osa puudutab maahõivet lähtuvalt mullatüübist. Eestis moodustavad mineraalmullad 70,6%, turvasmullad 23,0%, turvastunud mullad 5,8% ning tehismullad 0,6% maismaast.

Kokku on Eestis turvas- ja turvastunud muldadel olevat põllumaad 982 km2 ehk 2,3% Eesti pindalast või 9,4% praegusest haritavast maast. Turvastunud- ja turvasmuldadele rajatud põllumaad emiteerivad kasvuhoonegaase rohkem kui metsad. Ülevaatest saab vaadata, kus piirkonnas selliseid põllumaid kõige rohkem esineb.

Kõik huvilised, arendajad, kohalikud omavalitsused, ministeeriumid ning asutused saavad metoodika ja tulemustega tutvuda Keskkonnaportaalis

Seire teostajad

Milline on Eestimaa?

  • Kasutatud metoodika alusel saadi Eesti maismaa pindalaks 45 372 km2 ja koos merega 70 541 km2.
  • Kõige suurema osa Eesti maismaast moodustab puittaimestik (mets, põõsastik ja puittaimede rida) − 51,6% ehk 23 411 km2.
  • Haritava maa (aianduslik maa, põld) osakaal on 23,0% ehk 10 453 km2.
  • Märgalad (madalsoo, õõtsik, raba, roostik, soovik) moodustavad 7,6%, ehk 3 458 km2.
  • Lagedad alad (klibune ala, liivane ala, rohumaa, muu lage) moodustavad 7,3% suuruse ala, ehk 3 295 km2.
  • Seisuveekogud (biotiik, järv, laugas, paadikanal, paisjärv, tehisjärv, tiik, muu) hõivavad 2 192 km2 suuruse ala (4,8%).
  • Vooluveekogude (looduslik, tehislik) pindala on kokku 727 km2 ehk 1,6%.
  • Teede (bussijaam, jalakäijate ala, kergliiklustee, lennurada, liiklusala, parkla, sõidutee, sport, täitmata, muu, rööbasteed) alla jääb 462 km2 suurune ala, ehk 1,0% maismaast
  • Turbaväljade sh. mahajäetud turbaväljade alla jääb 251 km2 suurune ala, ehk 6,8% märgalade pindalast on praegusel hetkel tugevalt inimtegevusest mõjutatud.
  • Muude kõlvikute (haljasala, jäätmaa, kalmistu, karjäär, lennuväli, prügila, sadam, spordikompleks) alla jääb 192 km2 suurune ala, ehk 0,4% maismaast.
  • Rajatiste (ehitatav hoone, elu- või ühiskondlik hoone, kõrval- või tootmishoone, vare, vundament, kasvuhoone, katusealune, muu hoone, sild, muul, paadisild, pais) poolt on hõivatud 141 km2 suurune ala, ehk 0,3% maismaast. 

Teises tööriistas on esitatud maahõivet lähtuvalt mullatüübist.

  • Eestis moodustavad mineraalmullad 70,6%, turvasmullad 23,0%, turvastunud mullad 5,8% ning tehismullad 0,6% maismaast.
  • Kokku on Eestis turvas- ja turvastunud muldadel olevat põllumaad 982 km2 ehk 2,3% Eesti pindalast või 9,4% praegusest haritavast maast. Kuna turvastunud- ja turvasmuldadele rajatud põllumaad emiteerivad kasvuhoonegaase rohkem kui metsad, siis saab ka näiteks ülevaate, kus piirkonnas selliseid põllumaid rohkem esineb.
Eesti kaart suuremate objektide lõikes
Eesti kaart mullatüüpide alusel

Postitust toimetas Hanna Tamsalu