13. märtsil toimub kasvuhooneheitgaaside auditeerimise koolitus nõustajatele. Koolituse raames õpivad nõustajad kasutama KHG auditeerimise tööriistu. Lisaks saavad nõustajad ülevaate, kuidas saadud tulemusi tõlgendada ning nende mõju leevendada.
Norras kasvavates kuusikutes leidub juurepessu ja külmaseene põhjustatud mädanikku igal viiendal kuusel. Metsaraiel langetustraktori kogutav andmestik võimaldab mädanikuga puid kaardistada, et teha uue metsapõlve rajamisel targemaid valikuid.
Sloveenias, Ljubljanas toimus 18.-19. juunil 2024 Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) võrgustiku töökohtumine, mis keskendus tolmeldajasõbraliku põllumajanduse edendamisele. Kohtumisel arutleti tolmeldajate tähtsuse ning nende elupaikade kaitsmise vajaduse üle ja otsiti võimalikke meetmeid tolmeldajasõbraliku põllumajanduse edendamiseks Euroopas.
Kohvi on üks populaarsemaid jooke maailmas ning on maailmas kaubeldava kaubana naftatoodete järel tähtsuselt teisel kohal. Kohvi valmistamiseks ekstraheeritakse klassikaliselt kuuma veega eelnevalt röstitud ja jahvatatud kohviube. Kohvi kui joogi valmistamisel tekib paratamatult jääkprodukt – kohvipaks. Seoses vastu võetud ringmajanduse direktiiviga on mõttekas vaadata kohvipaksu aga kui perspektiivset toorainet kasutamiseks erinevates valdkondades.
Investeeringud maaparandusse ehk maaparandusprojektid ja -toetused kriitilise tähtsusega, et aidata põllumeestel ja metsamajandajatel lahendada neid probleeme, suurendada tootlikkust ja tagada jätkusuutlik majandamine. Millised toetused ja investeeringud maaparandusse on planeeritud aastateks 2023–2027 ning kuidas need potentsiaalselt aitavad Eesti põllumehi?
Eesti Maaülikooli 2023. aasta uuring on toonud päevavalgele tõsised ohud, mis seavad kahtluse alla Eesti lõhilaste tuleviku. Uuring keskendus vohandilisele neeruhaigusele (PKD), mida põhjustab parasiit Tetracapsuloides bryosalmonae, ja selle levikule Eesti vooluveekogudes. Uuringus hinnati paisude mõju veetemperatuurile ja parasiidi levikule, kuna kliimasoojenemine ja veemajandus võivad märkimisväärselt mõjutada lõhilaste elukeskkonda.
Piirkondlike teekaartide eesmärgiks on kohalike sidus- ja huvirühmade huvi alusel määratleda kohalikest bioressurssidest, vajadustest ja võimalustest tulenevalt prioriteetsed suunad ja tegevused. Need oleksid aluseks piirkondliku biomajanduse lisandväärtuse kasvule, uuteks algatusteks ja koostööks ning kohalike bioressursside kestlikumale kasutusele. Tallinna Ülikool koostöös Maaeluministeeriumiga on loonud ringbiomajanduse piirkondliku teekaardi metoodika.
Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistus koostöös FIE Airi Külvet'iga korraldab esitluspäeva. [...]
Maaelu Teadmuskeskus kutsub põllumehi osalema põllumuldade elurikkuse uuringus. Uuringu tulemused annavad põllumehele ülevaate põldude mullaelustiku seisundist ja võimaldavad anda neile soovitusi mullaelustiku parandamiseks.
Muld on kõike muud kui elutu: mullast sõltub rohkem kui poolte maailma liikide käekäik. Mulla tähtsust mullaelustikule on tihti alahinnatud.
