Avaldatud: 28. juuni 2026Kategooriad: Metsandus, UudisedSildid: , ,

Allikas: maaeluverkosto.fi. PIKK.ee jaoks töötles H.Tamsalu, METK

Viidatud juhend on koostatud Soomes TULIMYRSKY-projekti raames ning avaldatud soomekeelse teosena „TULIMYRSKY: Opas maatiloille ja metsänomistajille sään ääri-ilmiöihin varautumiseen“ (Juhend taludele ja metsaomanikele äärmuslikeks ilmaoludeks valmistumiseks).

Soome asjatundjate koostatud materjal on eeskujuks ka Eesti põllumajandustootjatele, kuna prognooside kohaselt sarnaneb Põhjamaade kliima aastaks 2050 praegusele Lõuna-Rootsi kliimale. See tähendab kuumalainete kahekordistumist, suviseid temperatuure vahemikus 34–38 °C ning talve lühenemist enam kui kuu võrra. Sellised muutused toovad endaga kaasa märkimisväärse maastikupõlengute ja tormikahjustuste riski kasvu.

Soomekeelne juhend märgib: „Tämä opas auttaa sinua varautumaan maastopaloihin, myrskytuhoihin ja muihin sään ääri-ilmiöiden aiheuttamiin häiriötilanteisiin…“ (See juhend aitab teil valmistuda maastikupõlenguteks, tormikahjustusteks ja muudeks äärmuslikest ilmaoludest tingitud häireolukordadeks…).

72-tunni valmisolek

Iga majapidamise valmisoleku nurgakivi on suutlikkus iseseisvalt toime tulla vähemalt 72 tundi. Soome keeles rõhutatakse: „Muista kotivara“ (Mäleta kodust varu).

  • Vesi ja toit. Varuge puhast joogivett ja veemahuteid nii inimestele kui loomadele. Toiduvaru peaks sisaldama kergesti säilivaid toiduaineid nagu kuivtoit, konservid, pähklid ja kuivatatud puuviljad.
  • Energia ja side. Elektrikatkestuste puhuks on vältimatu patareitoitega raadio, et kuulata ametlikke teadaandeid, samuti taskulambid, küünlad ja varuvooluallikad.
  • Loomakasvatus. Loomakasvatustaludes on varugeneraatorid vältimatud, et tagada loomade heaolu ja süsteemide toimimine.

Erakordselt kuumad suved muudavad vee kriitiliseks ressursiks. Talud peavad ennetavalt planeerima veevarustust eriolukordadeks koostöös päästeasutuste ja kohalike vee-ettevõtetega. Oma kaev ja looduslikud veekogud on siinkohal olulised varud.

Tuleohutuse osas kehtib range reegel: „Avotulen teko kielletty maastopalovaroituksen aikana“ (Lahtise tule tegemine on maastikupõlengu hoiatuse ajal keelatud). Hoonete ümbruse kaitsmiseks on soovitatav eemaldada põlev biomass (kuiv rohi, oksad) elumajade ja tootmishoonete vahetust lähedusest.

Metsanduses on pikaajaline riskijuhtimine seotud liigilise mitmekesisusega: „Sekametsät vähentävät metsätuhojen riskiä“ (Segametsad vähendavad metsakahjustuste riski). Segametsad on tormidele ja kahjuritele vastupidavamad kui puhtad okaspuupuistud. Vanad kuusikud tuleks õigeaegselt uuendada, et vältida kuuse-kooreüraski levikut.

Tegutsemine kriisiolukorras

Kriisiolukorras, olgu selleks laastav torm või kontrolli alt väljunud maastikupõleng, on esmatähtis säilitada rahu ja järgida ametkondade juhiseid. Tegevust juhib sel hetkel päästeteenistus, kes koordineerib ka võimalikku inimeste või karja evakueerimist.

Hädaolukorras kehtib üldine abistamiskohustus kõigile teovõimelistele kodanikele (tavaliselt vanuses 17–68 aastat). Põllumajandustootjatel on siinkohal unikaalne roll, kuna nende käsutuses olev tehnika on päästetöödel hindamatu väärtusega:

  • Vee transport: Traktoreid ja lägaveokeid saab kasutada kustutusvee transpordiks ja levitamiseks piirkondades, kuhu päästeautod ligi ei pääse.
  • Tõkkeribade loomine: Ekskavaatoritega saab kaevata kraave või puhastada ribasid, et takistada tule levikut.
  • Teede vabastamine: Traktorid ja mootorsaed on hädavajalikud teedele langenud puude eemaldamiseks, et tagada operatiivsõidukite läbipääs.

Kui olukord on eluohtlik, on soovitatav viibida siseruumides. Tormi või suitsuohu korral sulgege kõik aknad ja uksed ning tooge varju alla esemed, mida tuul võib lennutada. Hädaabi kutsumiseks kasutage 112-rakendust, mis edastab päästekeskusele teie täpse asukoha, kiirendades abi kohalejõudmist märkimisväärselt. Kuna päästjate ressursid võivad olla piiratud, on oluline suhelda naabritega, et jagada teavet olukorra kohta – kas neil on vett, elektrit või on ligipääsuteed suletud.

metsatööde masin ja palgid
Metsatehnika puhkehetkel. Foto: H.Tamsalu

Järelhooldus ja vaimne tervis

Tormijärgsed reeglid surnud ja kahjustatud puidu eemaldamiseks metsast on seatud eelkõige selleks, et vältida metsakahjurite levikut ja säilitada puidu majanduslikku väärtust.

Tormi poolt langetatud puude koristamine on üks ohtlikumaid tegevusi. Elektriliinidele langenud puid ei tohi kunagi ise puutuda – see on eluohtlik ja kuulub ainult professionaalidele. Kui eemaldate puid oma kinnistul või kohalikel teedel, järgige rangeid ohutusreegleid:

  • Kaitsevarustus. Kasutage alati turvakiivrit, kaitseprille, kuulmiskaitseid, turvasaapaid, lõikekindlaid pükse ja kindaid.
  • Õige lõiketehnika. Alustage okste laasimist tüvest ladva suunas. Tüve tükeldamist alustage ladva poolt, tehes umbes 2-meetrised pätid. See vähendab tüves peituvaid pingeid ja teeb puu käsitsemise kontrollitavamaks. Eriti ettevaatlik tuleb olla tüveosa juures, kuna juurestik võib ootamatult paigast liikuda või tagasi püsti tõusta.

Pärast teede puhastamist on oluline teavitada sellest päästeteenistust, et vältida asjatuid väljasõite ja suunata abi sinna, kus seda veel vajatakse

Metsas kehtivad tormi järel konkreetsed reeglid surnud puidu eemaldamiseks. Kiire eemaldamine on vajalik, et takistada kahjurite levikut naabermetsadesse ning vältida kasvukahjusid. Kuigi maastikupõlengutel ja surnud puidul on oma roll metsa ökoloogias (näiteks toitainete ringlus), on majandusmetsades esmatähtis kahjustuste kontrolli all hoidmine ja uue metsa rajamine

  • Kuusk tuleb eemaldada, kui kahjustatud puitu on üle 10 m³/ha.
  • Mänd tuleb eemaldada, kui kahjustatud puitu on üle 20 m³/ha.
  • Kui puud on langenud ajavahemikus septembri algusest kuni mai lõpuni, tuleb need metsast eemaldada eelistatavalt järgmise aasta juuli alguseks.

Pärast suurõnnetust on oluline kontrollida kinnistud ja teavitada kindlustusandjat viivitamatult. Soome kogemus rõhutab ka vaimse toe vajalikkust: „Henkinen tuki onnettomuustilanteissa“ (Vaimne tugi õnnetusolukordades).

Hea ettevalmistus ja kogukondlik koostöö (nt naabrite abistamine) on võtmetegurid, et tulla toime sagenevate loodusõnnetustega. Nagu märgib projektijuht Risto Lauhanen, on ennetustöö ja harjutamine alati odavam kui tagajärgede likvideerimine.

Lisateavet ja praktilisi videoid (soome keeles) leiad:

 

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/