METK otsib demofarmereid
Vaevalt on Eestis või Euroopas mõni põllumajandustootja, kes poleks mõelnud: kuidas kliimamuutus mu ettevõtmisi mõjutab. METK kutsub liituma kliimaprojektiga.
Vaevalt on Eestis või Euroopas mõni põllumajandustootja, kes poleks mõelnud: kuidas kliimamuutus mu ettevõtmisi mõjutab. METK kutsub liituma kliimaprojektiga.
Kliimamuutus mõjutab kuusepuude heaolu väga tugevalt ja ühel hetkel võib suisa juhtuda, et jõuluks tuleb metsast selle asemel tuppa tuua midagi muud.
Oleme inimkonnana silmitsi olukorraga, kus peame paratamatult kohanema kliimamuutustega. Millised valikud meie ees on, küsib Maaülikooli professor Rando Värnik.
Teadaolevalt esimene uuring Euroopa hemiboreaalses metsavööndis selgitas metsapõlengute mõju metsade mullaelustikule. Selgus, et mullaseenestiku liigiline mitmekesisus ja liigirikkus olid erinevatel aegadel põlenud aladel sarnased. Samas oli näha, et mida rohkem aega oli põlengust möödas, seda rohkem muutus mullaseente liigiline koosseis.
Euroopa Liidu ühise põllumjanduspoliitika võrgustik kutsub kogemusi ja teadmisi jagama töötoas "Enhancing food security under changing weather patterns: farm adaptation".
Ühiskond seisab silmitsi kliimakriisiga: otsime viise, kuidas kohaneda, püüame leida leevendusmeetmeid ja reastada võimalike lahendusi toimetulekuks. Üheks takistuseks on, et kriis ei tulene ainult kliimast. Kriisil on veel kaks osa – bioloogilise mitmekesisuse kadumine ja massiline muldade, vee ja õhu reostus.
2020. aasta septembris alustas 4-aastane Horizont 2020 projekt MOVING (MOuntain [...]
Kliimamuutus mõjutab reaalselt üha enam meie keskkonda ning Euroopa põllumajandust ja metsandus. Suurendamaks vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele ja aktiivselt kaasa aidata kliimamuutuste leevendamisele, töötab Eesti talunik Airi Külvet välja oma karjaloomade jaoks jätkusuutlikke praktikaid läbi tervet talu hõlmava lähenemisviisi. „See ei ole raske, kui pidada silmas eesmärki: parem muld, mis on jätkusuutlikum ja annab pikemas perspektiivis suurema saagi.“
Kliimamuutuse mõjul on nii talved kui ka kevaded Läänemeres üha soojemad. Kuna see ei sobi kindlaid arengutingimusi vajavatele räimevastsetele, on värske uuringu põhjal oodata siinse räimeasurkonna hääbumist. Teisalt hõivab räime elupaiku tema edukamalt sigiv konkurent kilu, kelle saaki kalurid räimeks kipuvad deklareerima.
Järgmisel kahel aastakümnel kujuneb suurimaks ohuks toidujulgeolekule kasvav veevajadus, osutab USA teadlaste värske raport. Toidu kättesaadavust hakkavad pärssima ka kuumalained, põuad, elanike ebavõrdne elatustase ja poliitiline ebastabiilsus. NIi kutsub raport maailma riike üles koostööle vastupidavama üleilmse toiduvaru loomisel.