Taimekaitsetööd on põllumajanduses üks vastutusrikkamaid valdkondi, kus eksimustel võib olla vahetu mõju nii keskkonnale kui ka töötaja tervisele. Isikukaitsevahendite (IKV) nõuetekohane kasutamine ei ole pelgalt seadusest tulenev kohustus, vaid esmane meede, et vältida kemikaalide sattumist organismi.
Soome asjatundjate koostatud materjal on eeskujuks ka Eesti põllumajandustootjatele, kuna prognooside kohaselt sarnaneb Põhjamaade kliima aastaks 2050 praegusele Lõuna-Rootsi kliimale. See tähendab kuumalainete kahekordistumist, suviseid temperatuure vahemikus 34–38 °C ning talve lühenemist enam kui kuu võrra. Sellised muutused toovad endaga kaasa märkimisväärse maastikupõlengute ja tormikahjustuste riski kasvu.
Maaelu Teadmuskeskus korraldab koostöös Karinu farmi ja konsulendi Vaike Nõuga 6. detsembril kl 10:00 - 13:30 infopäeva, kus huvilised näevad töökeskkonna riskianalüüsi tööprotsessi koha peal.
Maaelu Edendamise Sihtasutusel on 13 värskete teadmistega tööohutuse ja töötervishoiu [...]
Mis on ühist õhu, veel, mullal ja põllumehel? Nende kõigi tervist on vaja hoida! Töötervishoiu edendamine on kestliku põllumajanduse vältimatu osa.
Eesti põllumajandusmaastik on ajaga oluliselt muutunud. Sadade aastate jooksul moodustasid suurema osa põllumajandusmaastikust looduslikud rohumaad, nüüdseks on aga järjest enam suurenenud haritava maa osakaal ning see trend jätkub. Kui pole just tegu mahepõllundusega, siis kasutatakse haritaval maal rohkemal või vähemal määral ka keemilisi taimekaitsevahendeid. Nähes põllul pritsi, tekib arusaadavalt inimestel küsimus enda turvalisusest – seda nii põldude keskel elades kui ka juhusliku möödumise korral, kirjutab Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakonna nõunik Timo Torp.
Refereeris Hanna Tamsalu Suurimad mikroettevõtete takistused tööohutuse ja töötervishoiu küsimustega [...]
Tööohutus, ohutuskultuur ja töötervishoiu riskide juhtimine põllumajanduses on olulised ja tõsised teemad, millele on vaja ikka ja jälle tähelepanu pöörata.
