Avaldatud: 11. märts 2024Kategooriad: Loomakasvatus, Mahetootmine, UudisedSildid: , , ,

Kevad on loomade poegimisaeg. Lihaveised saavad tihti hakkama inimese sekkumiseta, aga teinekord on abi vajalik. Kuidas ja mida tähele panna? 2023 lõpus valmis kolm veebiloengut lihaveiste poegimisest, tiinestuvusest ja portsjonkarjatamisest.

Lihaveiste tervis sõltub peamiselt nende pidamistingimustest, söötmisest, geneetikast ja karjas levivatest haigustest. Kui esimesed kolm on farmis heal tasemel, põevad loomad haigusi kergemini ja suremus on väiksem. Loomade tervishoid põhineb ennetusel, põhjendatud vajadusel on lubatud vaktsineerimine, mida tehakse loomatauditõrje seaduses sätestatud alusel ja korras.

Lihaveisekasvatus on Eestis aasta-aastalt laienenud. Levinuimad Eestis kasvatatavad lihaveisetõud on hereford, aberdiin angus, limusiin, simmental, šarolee ja šoti mägiveis. Kasvatatakse ka selliseid tõuge, nagu akviteeni hele, gallovei, belgia sinine, tirooli hall, dekster, piemont, aubrak,

Lisaks sellele, et lihaveistelt saadakse kvaliteetset liha, on lihaveiste karjatamine hea võimalus poollooduslikke kooslusi (ehk pärandkooslusi) hooldada.

Poegimine laudas või karjamaal

Juhul, kui poegimine toimub laudas, võimaldatakse lehmale eraldatud koht, nt spetsiaalne aedik, kus lehm saab vasikaga esimesed päevad koos veeta. Seejärel lastakse poeginud lehmad ja vasikad teistega kokku. Karjamaal poegimisel peab loomaomanik korraldama piisava järelevalve, et vajadusel õigel ajal abi anda.

Vasikas peab ternespiima saama kohe, kui on tekkinud imemisrefleks, s.o 1–2 tunni jooksul pärast sündi, et tekiks tugev immuunsüsteem. Lihaveisekasvatuses imevad vasikad ise emalt (ammlehm) piima kuni 6–8 kuu vanuseks saamiseni. Ammlehmadeks sobivad hästi suuretoodangulised lehmad, kes võivad samal ajal oma vasikaga imetada vajadusel ka teist.

Juhul, kui lüpsma tulles või võõrutusel on tekkinud põletiku kahtlus, tuleb loom eraldada ning kontrollida nisast tulevat piima ja looma kehatemperatuuri, sest udarapõletik on tõsine tervisehäire, mis võib lõppeda ka veise kiire surmaga. Vajadusel tuleks konsulteerida veterinaariga ja looma ravida.

Videod valmisid Mahepõllumajanduse Koostöökogu eestvedamisel, Video leiate Maheklubi youtube kanalilt

Videote tegemist toetas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse valdkonnas“ mahemajanduse valdkonna raames.

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/