Lõuna-Eesti mesinik ennustab head saaki

Lõuna-Eesti mesinik ennustab head saaki

Lõuna-Eestis Põlvamaal tegutsev mesinik usub, et tänavune suvi annab vastupidiselt varem levinud arvamusele hea meesaagi.

Veel üsna hiljuti kurtsid mesinikud, et kui külmad ja vihmased ilmad jätkuvad, ei pruugi tänavu mett saadagi. Räpina mesinik Raimo Kiudorfi sõnul hirmutasid juunikuised ilmad paljusid, sest tavaliselt jaanipäeva paiku toimuv esimene meekorje jäi tänavu vahele, kirjutab Põlvamaa ajaleht Koit.

Loodus on aga aastakümnete jooksul niipalju muutunud, et praegustes oludes tuleb esimene mesi Kiudorfi veendumust mööda saada juba tunduvalt varem – nii umbes mai teises pooles.

Tema sai esimese meesaagi aga juba 12. mail ehk siis, kui õitsesid pajud ja õunapuud.

Mesilasperede tugevdamise ja perevärskenduse nimel kasvatab Kiudorf uued emad, sest kui mesilasemade kasvatamisel on jälgitud kõiki olulisi tingimusi, võib loota, et üles kasvatatavad emad on kõrge väärtusega ning loota võib ka tulu.

«Kui minu mesilaspered poleks nii tugevad olnud, poleks nii vara saaki saanud. Aga ka siin on omad nipid,» kostis Raimo Kiudorf.

Pärast ilmade soojenemist on aga meesaamine kardinaalselt muutunud.

Räpinas, Võhandu jõekäärus õitseb põldohakas, raiesmikes pajulill ning põdrakanep. Palju õistvaid taimi on ka läheduses asuvas mahajäetud õunapuuaias. Pärnade õitsemisaeg hakkab juba läbi saama, ainult puulatvades on veel õisi.

Kuigi taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013-2017 vahearuande järgi näitavad taimekaitsevahendite kasutamise andmed selget langustrendi, on mesinik Kiudorf teistsugusel arvamusel. Mõned rapsipõllud on nii ära mürgitatud, et mesilased isegi ei lenda sinna. Ta ise on kunagi nii mõnegi mürgitatud põllu lähedalt oma mesilastarud ära toonud.

Samas on Kiudorf saavutanud Räpina POÜ juhtidega väga hea kontakti. «Mulle helistatakse ja küsitakse, et kuna võib taimekaitset teha. Nad ei tee seda õitsvate taimede korral. Mõnus,» märkis mesinik.

Mürgitamise probleemi nagu polekski, kui kõik põllumehed täidaks täpselt seadust – näiteks ei pritsiks tuulega, keskpäeval ja ka õitsvaid taimi.

4-6 kilo mett ühes päevas

Nii et praegu toovad mesilased tarru niipalju mett (4-6 kg päevas), et seda pole neil enam kuhugi talletada. Mesilased, mõistagi, ei saa kaanetamisega hakkama.

Kiudorf näitas möödunud teisipäeval mett ( õigemini nektarit) pilgeni täis kärgesid. «Kui võtan kärje ja raputan, siis kõik tilgub, mis tähendab seda, et kõik on toores. Olen jäänud võtmisega hiljaks. Mis mul üle jääb – tuleb mett vurritama hakata,» nentis Räpina mesinik.

Kiudorfile tundub, et tänavune nektar on eelmiste aastatega võrreldes natuke vedelam ehk vett on liiga palju. Mesinik nentis veel, et tavaliselt saadakse kilost nektarist 400-500 grammi mett.

Ta ei osanud aga vastata, kaua praegune meekorje kestab, sest kui inimese kasvatatud teraviljasaak hilineb paari nädala võrra, siis loodus hoopis ruttab. Näiteks kanarbik õitseb juba praegu, tavaliselt aga augustis.

23.07.2014, Tarbija24

2014-07-24T10:00:00+00:00 Neljapäev, 24. juuli, 2014|Uudised|