Argo Peepson – Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna nõunik biomajanduses.

Argo Peepson Seisame silmitsi muutuvate kliimaoludega ja elurikkuse vähenemisega ning ühtlasi ka muutunud ootustega toidutootmisele. Vajame uusi mõtlemismudeleid. 17. novembril 2021 toimunud konverentsil sai teada, kuidas aitab taastav põllumajandus ettevõtetel suurendada oma kasumlikkust ja elujõudu läbi tervikliku lähenemise tootmisele.

Taastava põllumanduse meetodite juures saab nimetada külvikorda, orgaaniliste väetiste kasutamist, vahekultuure, elurikkuse hoidmist jmt, aga kõige olulisem on see, kuidas neid ühtse tervikuna ellu rakendada – eesmärgiks on süsteemsus, terviklikkus, kõiki neid praktikad on vaja koos kasutada, sest nad on üksteist toetavad ja võimendavad.

Ben Taylor-Davies põhjendas, miks ta taastava põllumajanduse suunas liikuma hakkas. Kui talu temale jäi, vaatas ta andmetest, et viimase 20 aasta jooksul saagikus ei ole suurenenud aga kulud on suurenenud kuus korda. See, kui suur on sisendite kulu ja palju sellest tulu saame, see on taastava põllumajanduse juures üks olulisemaid mõtteid. Tegelikult on põllumehel tasuta käes kolm olulist asja: sademed, päike ja süsihappegaas. Ja nende keskmes muld, mis aitab toota toitu ja põllumehele ka elatist. Muld ongi taastava põllumajanduse – ja mõistagi kogu põllumajanduse laiemalt –  alus. Muld on samas elusorganism, see tähendab, et mulda tuleb elus hoida ja võimalikult vähe häirida.

Teise ettekandja, Stefan Gernet olulisemad mõtted puudutasid mulla häiringute piiramist, sh taimekaitsevahendite ja sünteetiliste väetiste piiramist. Väga oluline on mulla kaetuna hoidmine, et võimalikult vähe või üldse mitte oleks aega, mil taimkate puudub. Kolmandana tõi ta välja mitmekesisuse, seda ka maastike ja kogu tootmissüsteemi mõttes laiemalt. Loomad peavad kindlasti sellesse süsteemi kuuluma.

Erinevate kliimaeesmärkidega ja kasvuhoonegaaside õhku paiskamisega tekivad küsimused loomakasvatuse perspektiivikusest. Taastava põllumajanduse puhul on oluline, et loomad oleksid süsteemis, ja karjatamisel on samuti oluline mitmekesisus – erinevate liikide kooskarjatamine. Agrometsandus on teema, millest Eestis on ilmselt kõige vähem räägitud. Agrometsanduse teemad keskenduvad samuti mitmekesisusele. Oleme harjunud sellega, et oleme metsalt võitnud põldu, aga mõte on selles, et me ei taasmetsasta, vaid rikastame oma põllumajandusmaastikke ja jäljendame sellega looduse toimimist.

Agrometsandus

Kolmas ettekandja, Olivier de Schaetzen  käsitles oma Eesti andmete põhjal koostatud magistritööle tuginedes taastava põllumajanduse majanduslikku poolt ja näitas, et taastava põllumajandusega on võimalik säilitada (või isegi suurendada) saagikust, samas aga võita oluliselt kulutustes.. Olivier tõi välja, et Eesti põllumajanduse lisandväärtus püsivalt madalam kui Euroopas keskmiselt. Kasvu on püütud tootmise intensiivistamisega saavutada,  kuid lisandväärtus ei ole ikkagi kasvanud. Olivieri sõnul tuleb aru saada, et saagi kasv ei tähenda tingimata suuremat kasumit. Taastava põllumajanduse oluline eesmärk on vähendada kulusid, seda kaudu suureneb ka tulude pool ja väheneb kahju, mida me mullale ja keskkonnale teeme. Olivier tõi näiteks välja, et 50% väetistele kulutatud rahast läheb raisku, kui vaadata väetiste tõhususe numbreid, ja reostab keskkonda. Tema arvestused näitavad, et praeguse kõrge sisendi ja kõrge saagikusega ettevõtted suudavad taastava põllumajandusega säilitada sarnase saagitaseme ja kulude vähenemise. Aga ettevõtted, kelle sisendid ja saagikus on väiksed, on võimelised saaki suurendama, samas kulustruktuur jääb enam-vähem samaks.

Nii Olivier kui Stefan märkisid toetuste vajadust, sealjuures tõid välja, et ka selles on muutusi vaja. Ka nt ÜPP /ühise põllumajanduspoliitika/ raames toetada enam neid, kes kasutavad loodusega kooskõlas olevaid võtteid ja pakuvad keskkonnateenuseid. Aga rahast olulisem on ehk see, et toimuks mõtteviisi muutus.

Kui räägime erinevatest põllumajandusmeetmetest või taastavast põllumajandusest, siis rahast me loomulikult ei pääse, see mõjutab meie rahakotti. Olivier tõi välja, et Eesti põllumajanduse lisandväärtus ehk see raha, mida tekitatakse, on püsivalt väike, madalam kui Euroopas keskmiselt. Kasvu on püütud tootmise intensiivistamisega saavutada, nagu ministergi oma avasõnas ütles, kuid lisandväärtus ei ole ikkagi kasvanud. Olivieri sõnul tuleb aru saada, et saagi kasv ei tähenda tingimata suuremat kasumitTaastava põllukamjanduse oluline eesmärk on kulude pool alla saada, seda kaudu suureneb ka tulude pool ja väheneb kahjum, mida me mullale ja keskkonnale teeme. Olivier tõi välja, et 50% väetistele kulutatud rahadest läheb raisku, kui vaadata väetiste tõhususe numbreid ja reostunud keskkonda. Tema arvestused näitavad, et taastava põllumajanduse puhul, Eesti andmete põhjal, praeguse kõrge sisendi ja kõrge saagikusega ettevõtted suudavad säilitada sarnase saagitaseme ka kulude vähenemisega. Aga ettevõtted, kelle sisendid ja saagikus on väiksemad, nemad on võimelised saaki suurendama aga kulustruktuur jääb enam-vähem sarnaseks.

Teadlaste ettekanded teises plokis keskendusid mõistagi mullale. Mulla elurikkusest rääkis Tanel Vahter (Tartu Ülikool), kes tõi muu hulgas välja, et elurikas muld on ka häiringutele vastupidavam. Liina Talgre (EMÜ) rääkis vahekutuuridest, mis toeta üksnes mullaelustikku, vaid ka muid mulla näitajaid – struktuuri, pH-d ja  umbrohtumust. Kadri Allik (PMK) käsitles üht olulist mullanäitajat – muldade orgaanilise süsiniku sisaldust, süsinikuvaru hindamist ja kaardistamist.

Tootjate ettekanded päeva lõpus olid väga positiivsed ja innustavad.Eestis on  taastava põllumajanduse entusiastid täiesti olemas. Tooksin esmalt välja selle, mis neid kõiki iseloomustas – see on (töö)rõõm. Kõigi kolme, Sander Hiire (Mäemõisa OÜ), Alexander Linnamäe (Oleviku talu) ja Airi Külvet (Puutsa talu) puhul nägin rõõmsaid, entusiastlikke ja teotahtelisi inimesi. Tavapõllumajanduse poolelt rääkis Sander, kes on oma suures ettevõttes püüdnud taastava põllumajanduse põhimõtteid rakendada ja kes rõhutas teadlaste kaasamise ja info vahetamise olulisust. Alexandri kõige olulisem sõnum oli see, et (taastav) põllumajandus on lihtsalt äge. Alexandri sarnased noored teotahtelised inimesed ongi meie tulevik. Airi tõi oma ettekandes välja, et taastava põllumajanduse võtted on ju paljuski talupojatarkused ja rõhutas, et kogu süsteemis ei tohi unustada loomi

Loodetavasti pani konverents mõnegi kuulaja oma tegemistele teise pilguga vaatama ja innustas taastavast põllumajandusest veelgi enam teada saama!


Loe veel: