Infopäeval käsitletakse maastiku mitmekesisuse ja elurikkuse säilitamise olulisust ning tutvustatakse võimalusi, kuidas põllumajandustegevusega neid väärtusi toetada. Osalejatele jagatakse praktilisi soovitusi elurikkuse suurendamiseks põllumajandusmaastikes ning ökosüsteemiteenuste tagamiseks. Tutvustatakse ka põllumajandustootjatele mõeldud ökosüsteemiteenuste säilitamise ja ökoalade toetusi.
Inimeste mõju loodusele võib ulatuda nende vahetust tegevusest sadade kilomeetrite kaugusele, kergitades tumeda elurikkuse hulka isegi kaugetel kaitsealadel, selgus hiljuti Eesti teadlaste eestvedamisel ilmunud uuringust. Samas saab kasutada tumeda elurikkuse määra targemaks looduskaitse planeerimiseks.
Kuigi esmapilgul võib tunduda, et tormid toovad vaid hävingut, näitab Eesti Maaülikooli kaitstud doktoritöö, et need on olulised metsa elurikkuse allikad. Nõnda võiks osa tormikahjustatud metsa võimalusel kasvama jätta.
Taastav põllumajandus keskendub keskkonnasõbralike ja mulla tervist toetavate võtete kasutamisele, mis mitte ainult ei vähenda looduskeskkonnale avaldatavat mõju, vaid aitavad ka mulda ja elurikkust taastada. See lähenemine on alternatiiv intensiivsele tavapõllumajandusele, pakkudes looduslähedasi strateegiaid, mis toetavad bioloogilist mitmekesisust, vähendavad väetiste ja pestitsiidide kasutust ning suurendavad süsiniku sidumist mullas.
Seirete järgi mõjutavad loodussõbralikud põllumajanduspraktikad elurikkust soodsas suunas. Aga kuidas praktikaid toimivad individuaalsemas võtmes, lähtuvalt konkreetsest põllumajandusettevõttest? Vaja on analüüsida praktikate mõju tootlikkusele.
Põllulindude vähenemise põhjuseks on kaduvad pesitsuskohad, masinate või seadmete all hävinevad pesad, aga ka pesade sagedasem rüüstamine. Uuringus sai kinnitust, et kiivitajapoja koorumisedu mõjutavad nii põllupidamise viis kui ka elupaiga liigendatus.
21. septembril korraldab Eesti Permakultuuriühing sündmuse "Kasumlik toidukasvatus: majandus + mullaviljakus + elurikkus", kus Inglismaa mahetootja Iain Tolhurst jagab oma mahetootmise kogemust.
Järvamaa KHK põldude elurikkust hindab Karl Aru keskmisest paremaks, kõige suurema efekti annab tema sõnul segapõllumajandus. Projekti käigus rajas Karl koolimajandi põldudele rohumaaribad,
Maaelu Teadmuskeskus kutsub põllumehi osalema põllumuldade elurikkuse uuringus. Uuringu tulemused annavad põllumehele ülevaate põldude mullaelustiku seisundist ja võimaldavad anda neile soovitusi mullaelustiku parandamiseks.
Eesti Maaülikoolis 28. novembril toimunud konverentsil „Põllumajandus ja keskkond“ räägiti põllumajandustootmise mõjust keskkonnanäitajatele – mis on hästi ja kus on vaja teha muutusi.
