Katti Muru 2024. aastal avaldatud magistritöö esitab ülevaate lambavillast, selle liigitamisest, kvaliteeti mõjutavatest teguritest ja varasematest villastandarditest Eestis ning võrdleb neid tänapäevaste Põhjamaade ja Suurbritannia standarditega. Kogu materjal rõhutab vajadust parendada lambavilla väärtusahelat ja kvaliteedi hindamise ühtlustamist turuosaliste vahel.
Lambakasvataja veebruar on tööd ja magamata öid täis aeg. Kui planeerimise vigu oli vähe, siis poegimisaeg lihtsalt kulgeb valu ja rohke töö tähe all.
Ka lambakasvatuse tööprotsesside lihtsustamiseks on olemas seadmed, mis kiirendavad töö läbiviimist ning muudavad selle füüsiliselt kergemaks. Eestis kasutatakse kaasaegsetest tehnoloogiates kõige enam EID-kõrvamärgi lugemise käsiseadet ning EID kaalupuure, mis on varustatud kaaluarvutiga. Samas on Eestis selliseid farme, kus neid tehnoloogiaid kasutatakse veel väga vähe.
Lammas võiks olla selline põllumajandusloom, kes poegimisega ise hakkama saab, talled omaks tunnistab ja ise ilusti üles kasvatab. Aga ometi tuleb ikka ette, et mõni tall on teistest nõrgem, ei jaksa kohe jalgele tõusta.
Lambakasvatajatel on palju ühist sõltumata sellest, kas su karjamaad asuvad Rootsis, Soomes või Eestis. On palju, mida meil kodus on keerulisem teha, sest Eesti on väike.
Lambakasvatajatel on oma „viies aastaaeg“ – tallede hüppamise aeg. See algab mõned päevad pärast esimeste tallede sündi ja kestab kuni talledes on hüppamise hoo ülesvõtmise lusti. Vaata lammaste poegimise õppevideost!
Valminud on kaks lambakasvatuse õppevideot: üks karjavalvekoertest ja teine kogumisaedadest. Karjavalvekoerad on tõhus vahend kiskjakahjude vähendamisel. Kogumisaedadega harjunud lammaste käitlemine on lihtne.
EPKK Lamba- ja kitsekasvatajate konverents Aeg: 11. november kell 10.00 [...]
Allikas: SHEEPNet Artikkel avaldatud esmakordselt maainfo.ee veebis 27. mai 2020. [...]
