2025. aasta näitas selgelt: silo kvaliteet ei sõltu õnnest, vaid otsustest – mida ja millal niita, kuidas närvutada ning kas sööta analüüsida. Ilmastik mõjutab tulemust, kuid sööda lõppkvaliteedi määrab tootja – tema oskus ja võime õigel ajal reageerida ning teha otsuseid tegelike andmete põhjal.
Eesti, Läti ja Soome teadlaste ning praktikute koostöös valmis uus käsiraamat, mis aitab veisekasvatajatel toota kvaliteetset silo keskkonnasäästlikult ja majanduslikult jätkusuutlikult. Väljaanne koondab uusimaid teadmisi ja soovitusi tänapäevase söödatoomise korraldamiseks erinevates kliima- ja mullatingimustes ning farmitüüpides.
Maaelu Teadmuskeskus (METK) alustas heintaimede sileerimiseks sobivaima aja seiret, et pakkuda põllumajandustootjatele ajakohast ja usaldusväärset infot rohusööda tegemise planeerimiseks. Suhteliselt jahedate ilmade tõttu on rohukasv olnud enamuses Eestis aeglane ja taimik on madal.
Efektiivsete temperatuuride summa kõikjal Eestis on ületanud nii kõrreliste kui ka liblikõieliste taimede esimese niite optimaalse aja. Kõrreliserohke rohi on loomise lõpu, õitsemise faasis ja toiteväärtus langenud.
Siloseire näitab, et käis on parim aeg kõrrelise sileerimiseks. Kasv on kiire, proteiinisisaldus heal tasemel, rohi on kõrge toietväärtusega
Maaelu Teadmuskeskuse 2024 aasta 21. nädala siloseire kohaselt oli heintaimede talvitumine väga varieeruv.
METK siloseire ehk silo esimese niite tegemise optimaalse aja seire on 2023. aastaks lõppenud.
METK siloseire analüüsiandmete järgi püsib rohi püsib veel rahuldava kuni hea toiteväärtuse piiril. Silo tegemine on lõppjärgus.
Silo tegemine käib täies hoos, kuigi rohukasv on kehvapoolne ja saaki koguneb vähe.
Siloseire hinnangul kõrrelisterohkete taimikute optimaalne niiteaeg käes, kuid rohukasv on olnud tagasihoidlik.
