Kvaliteetsest söödast algab kõik – loomade heaolu ja tervis sõltub suuresti sellest mida me talle söögiks anname. Piima kvaliteet sõltub jällegi looma tervisest ja sellest kuidas loom ennast tunneb.
Veetaim väike-lemmeli valgusisaldus on kuni 45%, mistõttu on suurepärane alternatiiv loomasöödaks. Tänu suurele lämmastikusisaldusele võib seda kasutada ka loodusliku väetisena.
Tavapärane on talvine loomade söötmine rullist, kus loomad selle ümber koonduvad ja pinnase mudaseks trambivad. Kuid palle saab sööta ka karjamaal lahtirullituna, parandades püsirohumaa kvaliteeti,
Sööt võib olla saastunud tootmise, käitlemise, ladustamise, transportimise või kasutamise ajal. Äsja valmis infomaterjal: söödaohutuse viis võtit.
Seakasvatuse farminaril külastame Kaubi seafarmi Puurmanis, räägime sigade söötmisest ja sigalate bioturvalisusest, arutleme seakasvatuse teemadel laiemalt.
Mis on söödalisandid, milleks neid loomadele vaja on ja kuidas nende kasutamine mõjutab loomade tervist- ja heaolu ning meie toidulauda, räägib maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu ning sööda keemilise ja bioloogilise ohutuse valdkonna nõunik Eda Ernes.
Ammede toitumuse õigeaegne hindamine aitab loomakasvatajal valida kõige optimaalsema võõrutusaja ja teha ammede söötmises vajalikke muudatusi.
Poollooduslike koosluste spetsiifilist looduslikku taimikut saab edukalt kasutada loomasöödana. Rakendusuuringut kokkuvõtva artikli autor on Meelis Ots Eesti Maaülikoolist
Suurtes piimafarmides jagatekse lehmad piimatoodangu, laktatsioonifaasi või oodatava poegimiskuupäeva alusel söötmisgruppidesse. Erineva toodangutasemega loomad vajavad erineva koostisega sööta ning nii on loomakasvatajal nende vajadustele lihtsam vastu tulla. Lehmade viimine ühest rühmast teise mõjutab nende söömust, piimatoodangut ja heaolu .
Ohutu sööda tootmise hea tava juhendist leiab vastuseid küsimustele, mis on seotud sööda tootmise ja selle kvaliteedi hindamise ning ohutusega.
