Published On: 30. juuni 2022Categories: Taimekasvatus, UudisedTags: , ,

Allikas: Eesti Taimekasvatuse Instituut
10.06.2022

Talirüps (Brassica rapa L. var. silvestris Lam.) ehk õlinaeris kuulub väga liigirikkasse kapsasrohu perekonda. Rüpsi metsikuks esivanemaks peetakse põldkapsasrohtu, tema seemnetest pressitud õli kasutati juba vanas Egiptuses. Eestis on talirüpsi kasvatatud juba 30 aastat, viimasel 10 aastal on kultuuri levik olnud suur just mahekasvatajate seas.

Talirüpsi külviks sobiva põllu valikul tuleb vaadata põllu reljeefi – ei tohiks olla suuri lohke kuhu koguneks vesi ja jää, sest sellistes kohtades hävineb taimik kiiresti. Ideaalne oleks kerge kallakuga põld, kust vesi saaks ära valguda. Mulla pH peaks olema neutraalne või aluseline, happelises mullas ei toimi taimede juurekarvad normaalselt ning taimede kasv jääb kängu ja saak väheneb.

Viljavaheldus ristõieliste kultuuridega peaks olema vähemalt viis aastat. Vältida võiks raske savimullaga põlde, turvasmuldadel on oht ebapiisavaks talvitumiseks. Kasvatamisel võib kasutada nii künnipõhist tehnoloogiat kui minimeeritud harimist. Eelviljadeks sobivad teraviljad ja põldhein, ei sobi liblikõielised seemneks ja kartul. Ise on talirüps heaks eelviljaks teraviljadele ja kartulile. Sobivaim külviaeg on 10…20 august, sellisel juhul on aega, et taimed jõuaksid kasvatada kuus pärislehte enne talvitumist. Külvisügavus on 2 cm (kuival kergel mullal 3 cm).

Talirüpsi suurim eelis talirapsi ees on parem talvekindlus, mis on tingitud taimede füsioloogilisetes erinevustest – talirüpsi kasvukuhik jääb sügisel allapoole mullapinda, olles niimoodi kaitstud madalate temperatuuride eest, talirapsil alustab peavars kasvu juba sügisel. Sealt tuleb ka üks kokkuhoiu koht – talirüpsil ei ole vaja kasutada kasvuregulaatoreid.

Sügiseseid külve ei kahjusta maakirbud, seega ei ole tingimata vaja seemet puhtida. Talirüps annab hea saagi ka keskmiste väetisenormidega, külvi ajal anda põhiväetisena kuni 20 kg N, kevadel pealtväetisena veel 60 kuni 100 kg N. Kasutada tuleks S sisaldavaid väetisi, sest rüps ristõielise kultuurina on tundlik S puuduse osas. Kuid väävliga ei tohi liiale minna – glükosinolaatide tase tõuseb.  Mikroelementidest kasutada B ja Mg. Hästi reageerib talirüps ka aminohappeid sisaldavatele leheväetistele.

Hiilamardikate massilise kajustuse ajaks on talirüps täisõies ning mardikad, kes taimedel on, söövad seal õietolmu ning nende kahjustus on minimaalne. Vajadusel kasutada varre- ja kõdra-peitkärsakate tõrjeks süsteemset insektitsiidi.

Hiilamardikas ja kõdra-peitkärsakas

Taimehaigustest peaks jälgima valgemädaniku nakkust ning vajadusel kasutama sobivat tõrjepreparaati. Teised taimehaigused võivad küll talirüpsil esineda, kuid taime kasv ja areng on väga kiired, ning patogeenid ei jõua olulist kahju tekitada.

Umbrohutõrje põllul peaks läbi viima juba sügisel, sest kevadel alustab taimik kohe kiiret kasvu ning surub umbrohtusid väga edukalt alla.

NB! Kui põld on risustunud kesalillega, siis kindlasti kasutada selle tõrjeks mõeldud preparaati, sest see on taim, mis suudab kasvus rüpsiga konkureerida ning on koristusel väga tülikas.

Mahepõldudes on heaks umbrohutõrjeks äestamine, mis tuleb läbi viia enne peavarre kasvu algust, sest mahlane vars on habras. Talirüpsi kõdrad on avanemisele vastupidavamad kui rapsil, seetõttu ei ole kõdraliimi kasutamine majanduslikult tasuv. Saavutamaks maksimaalset õlisisaldust seemnetes, on vaja, et seeme jõuaks lõplikult valmida enne kombainimist, seega tuleks seda jälgida ning mitte koristamisega kiirustada.

Talirüps valmib juuli keskel, tavaliselt on siis koristuseks väga head ilmad. Pole harvad aastad, kui põllult saab kätte seemne, mille niiskusesisaldus on alla 9%, nii, et vaja on ainult seeme sorteerida, ning võib kokkuostu viia. Kõrgete kütusehindade juures on 0 kuivatuskulu suur kokkuhoid.

Peale koristamist tuleks põldu ’koorida’, et pudenenud seemned idanema hakkaks. On võimalik jätta kasvamahakkanud taimik vahekultuurina talvituma ning künda sisse kevadel, sellisel juhul on rüpsi teraviljade haigustekitajatele hutav mõju eriti tugev. Talirüpsi sügisene lehkodarik on karekarvane mis teeb ta metsloomadele ebaapetiitseks.

Talirüpsi saab kasvatada väiksemate kuludega ja oluliselt keskkonda säästvamalt.