Uuring: Hobumajandusel on Eestis väga suur potentsiaal

Uuring: Hobumajandusel on Eestis väga suur potentsiaal

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.01.2017

Uuring: Hobumajandusel on Eestis väga suur potentsiaal

Hobumajanduses tehtavad kulutused moodustavad ligikaudu 10 protsenti Eesti primaarsektori kogutoodangust, mis teevad sellest olulise majandusharu ning arvestatava tööandja maapiirkondades, selgub Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ja Eesti Hobumajanduse Liidu koostöös valminud Eesti hobumajanduse kaardistamise uuringust.

Uuringust selgub, et hobumajanduses tehti 2015. aastal kulutusi hinnanguliselt 45 933 007 euro väärtuses, mis moodustab ligikaudu 10% Eesti primaarsektori kogutoodangust ning kogu sisemajanduse kogutoodangust ligikaudu 0,2-0,3 protsenti.

„Tegelikkuses võib hobumajanduse kulude maht olla tunduvalt suurem, kuna suur osa inimestest töötab hobusektoris vabatahtlikena. Kulutuste maht näitab, et hobumajanduse puhul on tegemist olulise valdkonnaga,“ ütles Tartu Ülikooli analüütik Imbi Kaunismaa. „Hobumajanduse peamine kitsaskoht on valdkonna killustatus ja vähene koostöö. See tähendab, et hobumajanduse edendamiseks tuleb sellele senisest süsteemsemat tähelepanu pöörata ning sektori arengupotentsiaali avavaid investeeringuid teha.“

Hobumajanduse valdkondadest tegeletakse Eestis peamiselt kolmel suunal – ratsasport, hobuste aretus ja kasvatus ning muud hobustega seotud valdkonnad, sh. puhkemajandus, hobuturism, hipoteraapia. Hobumajanduse kuludest moodustab suurima osa võistlushobustele (21 893 590,9 eurot), ja aretushobustele (20 686 796,1 eurot) tehtavad kulutused. Muu valdkonna hobustele tehakse kulutusi hinnanguliselt 3 352 620 euro ulatuses.

„Hobumajandussektoril on väga suur potentsiaal, mis arvestades meie olemasolevat maaressurssi, on Eestis seni kasutamata. Eestis on ligi 125 000 hektarit põllumajandusmaad, mida hoitakse üksnes heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning aktiivselt põllumajandustootmiseks ei kasutata. See on maa, mida saaks väärindada läbi loomakasvatuse,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Hobumajanduse arengu seisukohalt, nagu ka teiste majanduse valdkondade puhul, on võtmeküsimus, kui suurt lisandväärtust me suudame kohapeal luua.“

Hobumajandussektori ekspordi edendamiseks ja sektorile vajalike teenuste osutamiseks on minister Tamme sõnul vaja arendada välja taristu, mis seda toetaks. „Hobusektor ja Maaeluministeerium on veendunud, et seda peaks tegema olemasoleva ajaloolise Tori hobusekasvanduse baasil,“ lisas minister Tamm.

Euroopa Liidus on keskmiselt 13,7 hobust 1000 elaniku kohta, Eestis 7,9 hobust. Eesti naaberriikidest on Soomes 13,6 hobust 1000 elaniku kohta, Rootsis 23,7 hobust, Taanis 21,6 hobust, Poolas 7,3 hobust, Leedus 9,1 hobust ja Lätis 5,5 hobust 1000 elaniku kohta.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) hobuslaste registri andmetel on 2015. aasta seisuga Eestis registreeritud 10 376 hobust. Hobumajandusega tegeletakse kõigis Eesti maakondades. Eestis on kokku 980 tegevuskohta, kus paiknevad hobuste pidamiseks kasutatavad loomakasvatushooned.

Uuring „Hobumajanduse kaardistamine koos Eesti hobumajandust iseloomustavate mõõdikute määratlemisega“ valmis Maaeluministeeriumi tellimusel Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ja Eesti Hobumajanduse Liidu koostöös.

Uuring „Hobumajanduse kaardistamine koos Eesti hobumajandust iseloomustavate mõõdikutega“

Teate edastas:
Eva Lehtla
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
Tel. 55 643 691
press@agri.ee

2017-01-25T10:00:00+00:00 Kolmapäev, 25. jaanuar, 2017|Uudised|