AKIS – Agricultural Knowledge and Innovation System – põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem.

Rahvusvahelist mõistet AKIS kasutatakse tebelevi korralduse kirjeldamiseks – kuidas inimesed ja organisatsioonid teatud riigis või piirkonnas omavahel suhtlevad. Põllumajanduse teadmiste- ja innovatsioonisüsteem võib hõlmata põllumajandustavasid, põllumajandusettevõtteid, ametiasutusi, teadusuuringuid jne, ning olla väga erinevad sõltuvalt riigist või sektorist. 
Sõna “põllumajandus” tuleks siiski vaadata laialt, mitte vaid maaviljeluse ja loomakasvatuse kontekstis vaid kõike toidu tootmisega seonduvat, sh sotsiaalseid aspekte.

Standing Committe of Agricultural Research // Strategic Working Group //
Agriculture Knowledge and Innovation Systems

  • AKIS on kombineeritud kogum partneritest, kes kasutavad ja toodavad teadmisi;
  • AKIS on sidus struktuur ja teadmiste liikumine inimeste, organisatsioonide ja institutsioonide vahel, kes kasutavad ning loovad teadmisi põllumajanduse ja sellega seotud valdkondade jaoks.

Aastaid on nii Eesti kui maailmas räägitud nõuandesüsteemide arendamisest, mõeldes selle hulgas nii individuaalnõustamist kui teabelevi laiemalt. Alates 2010 on Euroopa poliitikad rõhutamas nõustamise kõrval laiemat teadmussiiret (knowledge trasfer), mis tähistab väga erinevaid tebe liikumise viise – infopäevi, trükimaterjale ja ka digitaalset teavet. Selle laiema arusaamise rõhutamiseks võeti kasutusele uus termin AKIS, millele kahjuks ei ole Eestis head tõlget.

Edukad AKIS strateegiad peaks arvestama  järgmist:

  • teabevoogude toetamine ning teaduse ja praktika vaheliste seoste tugevdamine;
  • kõigi nõustamisteenistuste tugevdamine ja parem koostöö AKISe raames;
  • mitmetasandilise ja riikidevahelise innovatsiooni soodustamine;
  • digitaalse ülemineku toetamine põllumajanduses.

 

AKIS strateegilistes kavades

Mitmed põllumajanduspoliitika tuleviku dokumendid kinnitavad, et teadus, teadmiste omandamine, innovatsioon, nõustamine on võtmeküsimused.

  • Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas aastani 2030 (PÕKA) sõnastatakse kavatsus, et arendatakse välja terviklik ja paindlik teadmussiirde- ja nõuandesüsteem, mis tagab uusima sõltumatu teadus- ja tehnoloogilise teabe jõudmise tootja ja töötlejani. Teadmussiirde sihtgruppi laiendatakse, kaasates tarbijad. 
  • ÜPP strateegiakavas 2023-2027 on mitmeid (eri)eesmärke. Neile lisandub horisontaalse eesmärgina sektori kaasajastamise põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu. .

ÜPP strateegiakava 2023–2027 on strateegiline programmdokument Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks Eestis aastatel 2023–2027. “Strateegiakava on suunatud konkurentsivõimelise põllumajanduse, keskkonna- ja kliimaeesmärkide ning elujõulise maapiirkonna saavutamisele. Oleme püüdnud leida tasakaalu, mis tagaks meie põllumajandus-, toidu- ja muude maaettevõtete edukuse, keskkonna hoiu ning kohalike kogukondade ja maapiirkondade elujõulisuse. Arvestades valdkonna väljakutsete olulisust, tuleb selleks kõigeks panustada ka teadmistesse ja innovatsiooni,“ tutvustas maaeluminister Urmas Kruuse lühidalt strateegikava eelnõud. „Strateegiakavas on ette nähtud 47 toetusmeedet põllumajandus- ja toiduainesektori, metsanduse, maaettevõtluse ja kohalike kogukondade toetamiseks.“

 

Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus

Alljärgnev on väljavõte ÜPP strateegiakavast (seisuga mai 2022).

Teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi koordineeriva keskuse ülesandeid täidab riigiasutus(ed),  kellele on vastav ülesanne antud seadusega ning kellel on ekspertteadmised teadmussiirde- ja nõuandevaldkonna arendamiseks, koostöö edendamiseks AKIS osapooltega Eestis ja välismaal, konsulentide arengu- ja koolitusvajaduste analüüsimiseks ja koolituste korraldamiseks ning nõuande- ja teadmussiirdeteenuste laiemaks tutvustamiseks. AKIS arendamise toetust makstakse riigiasutusele, kellele on seadusega pandud ülesanne täita AKIS keskuse rolli.

Toetuse lõppkasusaajateks on põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris hõivatud isikud ning maapiirkonnas tegutsevad ettevõtjad. Teadmussiirde tegevustes võivad osaleda ka muud sektoriga tihedalt seotud isikud, nt nõustajad, teadlased, koolitajad, aga ka tarbijad. 

Sidusa teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) keskmes olev kvaliteetne teadmussiire ja nõuandeteenus on oluline põllumajanduse ja toidusektori jätkusuutlikuks arenguks ja aitab tõsta sektori ettevõtete konkurentsivõimet. AKISe nn ökosüsteem tagab toimiva infovoo tootjate ja teadlaste vahel, muudab kättesaadavaks ajakohase teabe innovatsiooni ja uusima teadusinfo kohta ning tagab nõustamisteenuse pakkumise riigile olulistes valdkondades võrdsetel alustel ja ühtlase kvaliteediga üle kogu Eesti, arvestades erinevate piirkondade vajaduste ja võimalustega.

Teadmussiirde- ja nõuandesüsteemi arendamise toetus jaguneb kolmeks põhisuunaks:

1) Sidusa AKIS-süsteemi arendamine ja koordineerimine ehk AKIS arenduskeskuse tegevus, sh AKIS osakud

AKIS arenduskeskus:

  • arendab sidusat AKIS-süsteemi Eestis, edendab koostööd ja võrgustumist erinevate AKIS osapooltega Eestis ja välismaal, sealhulgas kõik põllu- ja maamajandusliku praktilise ekspertteabe loojad ja kasutajad,
  • täidab nõuandeteenuse osutamisel tugiüksuse funktsiooni, analüüsib teadmussiirde- ja nõuandeteenuste vajadust Eestis tervikuna ja piirkonniti, 
  • tagab teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse sektorile ning tugiteenuste kättesaadavuse nõustajatele, sh digilahenduste kasutamise ja teadusinfo eeltöötlemise (spetsialistiteenus, nn back office),
  • haldab ajakohast nõustajate ja nõuandeteenuse klientide andmebaasi,
  • aitab leida tootjale teemast lähtuvalt sobiliku nõustaja, pakub telefoni teel üldnõustamist ja nn e-nõustaja teenust (nt teabesalve osana),
  • omab ülevaadet tootjate, nõustajate jt sihtrühmade koolitusvajadustest ja koordineerib sellest lähtuvalt nõustajate koolitamist ning nõustajate järelkasvuprogrammi elluviimist,
  • korraldab teadmussiirdetegevusi erinevatele sihtrühmadele (sh ühised tegevused), jne.

Keskuse tegevuse üldisem eesmärk on tugevdada nõustajate rolli  AKIS-e terviksüsteemis, samuti tõsta üldist teadlikkust teadmussiirde- ja nõuandeteenuste kohta. Piirkondlike vajaduste tagamiseks võib luua piirkondlikke tugiüksusi.

Suurendamaks paindlikkust teadmussiirdeteenuste kasutamisel, luuakse nn AKIS osakute võimalus, mida saab kasutada kas teadusekspertiisi või nõustamisteenuse kasutamiseks, koolitusel osalemiseks, või kombineerides kõiki neid võimalusi omavahel, sõltuvalt kasutaja individuaalsest vajadusest. AKIS osakud teeb sihtrühmadele kättesaadavaks AKIS arenduskeskus.

2) Teadmussiire

Teadmussiirde tegevused panustavad strateegia horisontaalse eesmärgi ja kõikide erieesmärkide  saavutamisse.  Tegevusi  korraldatakse  erinevatele  sihtrühmadele,  sealjuures aitavad ühistegevused kokku viia erinevaid AKIS osapooli.  Toetatakse tegevusi, mis on seotud põllumajanduse, toidu käitlemise (sh töötlemise), metsanduse, maapiirkonna ettevõtluse ja kogukondadega ning tõstavad inimeste teadlikkust tööõiguse ja –ohutuse temaatikast, kestlikust toidusüsteemist, keskkonnasäästlikkusest, ressursi- ja energiatõhususest, loodushoiust ja loodusvarade kestlikust kasutamisest, kliimaneutraalsuse saavutamise vajadusest ja võimalustest, kliimamuutustega kohanemisest ning (ring)biomajandusest, jne.

Teadmussiirde tegevuste raames tutvustatakse uuemaid teadustulemusi ning nende rakendamisvõimalusi,  tehnoloogiaid,  parimaid  praktikaid  ja  innovatsiooni.  Teadmiseid  saab sihtrühmani viia mitmel erineval moel – tavapärastel koolitustel, infopäevadel, konverentsidel, kasutades digilahendusi jne. Tegevuse liikide valikul saab kaasa rääkida ka taotleja, lähtudes sealjuures  erinevate  sihtrühmade  vajadustest  ja  valdkonna  spetsiifikast.  Tuleb  arvestada regionaalsete  vajaduste ning  eripäradega  (nt  äärealad,  sihtrühmade erinevused,  muukeelne sihtrühm jmt). 

Et sektori vajadused ja uute teadmiste rakendamisvõimalused oleksid selgemad, kaasatakse planeeritavate tegevuste kavandamisse kaasatakse teadlasi, praktikuid, eksperte, koolitajaid, nõustajaid ja sihtrühma. Tegevuste korraldajad koguvad põhjalikku tagasisidet toimunud tegevustele ja sihtrühma ettepanekuid jätkutegevusteks. Eritähelepanu tuleb pöörata alustavale ettevõtjale, mis võib tähendada ka nt kohustuslike koolituste läbimist, kui selline vajadus tuleneb strateegiakava teiste sekkumiste tingimustest. 

Teadmussiirde  erinevaid  tegevusi  võib  kombineerida  ning  tuua  ühise  sihtrühmana  kokku erinevaid AKIS osapooli (tootja, uued ja tegevnõustajad, teadlased, tarbijad, jne). Kaasata võib kõiki  pädevaid  sõltumatuid  nõuandeteenust  pakkuvaid  osapooli,  olenemata  sellest,  kas  nad pakuvad  toetatavat  nõuandeteenust  või  mitte  (võimalus  saada  osa  nõustajate  koolitustest jne). Aktiivsest nõuandetegevusest taandunud nõustajaid saab kaasata alustavate nõustajate mentorina  vms.  Lisaks  teooria  edastamisele  on  olulisel  kohal  praktiline  õpe,  sh  kogemuste jagamine ning ühiste õppereiside korraldamine. Erinevate osapoolte ühes infoväljas olemine parandab üksteise vajaduste ja pakutavate lahenduste mõistmist. 

Üks olulisi valdkondi on nõuandesüsteemi toimimiseks vajaliku nõustajate järelkasvu tagamine ning võimaluse loomine ka konsulendi kutset mitte omavate valdkonna ekspertide kaasamiseks nõustajana. Põllumajanduse ja toidutööstuse valdkonnale iseloomulikult on sektori nõustajate puhul  probleemiks  järelkasvu  nappus.  Paljud  tegevkonsulendid  on  siirdumas  pensionile, noorte  huvi  ja  motivatsioon  põllumajandusnõustaja  karjääri  vastu  on  kesine.  Tagamaks  ka tulevikus kõrge kvalifikatsiooniga eksperdid, käivitatakse nõustajate järelkasvuprogramm, mis on  suunatud  alustavatele nõustajatele  või  uues  valdkonnas  alustatavatele  nõustajatele. Nõustaja tegevusala  tutvustamise ja värbamise tegevuste raames on oluline üldisem teavitustöö konsulendi kui karjäärivaliku kohta, eriti kutse- ja kõrgharidusasutustes. 

Nõuandeteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb pakkuda nõustajatele piisavalt koolitusvõimalusi,  mis  tuleneb  uute  nõuandeteenuste vajadusest  (nõuanne  töötlejatele, nõuande funktsioon innovatsiooni tugiteenusena, tööõiguse ja –ohutusega seotud temaatika jne), samuti eesmärgist tugevdada nõuannet kui AKIS-süsteemi sidusust loovat komponenti. Nõustajate järjepidev koolitamine tagab nõustamisteenuse kvaliteedi ning soodustab sektori ajakohastamist teadmiste jagamise ja parimate keskkonnasõbralike tootmistavade tutvustamise  kaudu,  samuti  aitab  kaasa  innovatsioonile  ja  digiüleminekule  põllumajanduses ning maapiirkondades. Lisaks valdkonna teadmistele tuleb arendada nõustajate tehnoloogilisi, metoodilisi ja sotsiaalseid pädevusi (sh nõuandevajaduse väljaselgitamisoskus) ning pöörata tähelepanu uuenduslikkusele ja digitehnoloogiate kasutusvõimalustele, mis parandavad maapiirkonna ettevõtete positsiooni väärtusahelas, suurendavad kliima- ja ressursitõhusust, maandavad turu- ja tootmisriske ning samas aitavad säilitada elurikkust.

Toetatakse nõustajate koolitust, sh praktilist õpet nii Eesti siseste kui ka teiste riikide nõuandeorganisatsioonide või teadus- ja arendusasutuste ning haridusasutuste juures. Uute formaatidena saab rakendada nõustajate grupinõustamist, nõustajate osalemist kahepoolses töövarjuharjutuses koostöös teadusasutustega. Nõustajate teadmiste ning järelkasvu arendamiseks toetatakse järelkasvuprogrammi väljatöötamist ja läbiviimist, mis koosneb kahest komponendist – värbamine ja koolitusprogramm. Toetuskõlblike kuludena võib ette näha ka tegevustoetuse alustavale nõustajale, konsulendipraktika toetuse (palk praktikajuhendajale ja praktikandile), mentori töötasu ning kutseeksami kulude katmise.

3) Teabesalve arendamine ja ajakohasena hoidmine

AKIS keskuse hallatava teabesalve olemasolu ja selle igakülgne arendamine tagab põllu- ja maamajandusliku erialateabe mugava kättesaadavuse kõigile AKIS-süsteemi osapooltele. Oluline roll on uudsete digilahenduste  kasutuselevõtul  ning  elektroonilise  teabesalve  edendamisel,  sh  kajastatava info pideval ajakohastamisel ja koostööl Euroopa Liidu teabesalvega.

Teabesalve koondatakse erinevatele sihtrühmadele korraldatavate teadmussiirde tegevuste info, õppematerjalid, innovatsioonikoostöö projektide videod, nõustajate andmbebaasid jmt. Sündmuste kalender aitab kaasa teadmussiirde tegevuste planeerimisele ning koordineerimisele.

Nõuandetoetus

Alljärgnev on väljavõte ÜPP strateegiakavast (seisuga mai 2022).

Taotleja on AKIS teenuse osutamist koordineeriv keskus.

Kvaliteetne ja kättesaadav põllu- ja maamajanduslik nõuandeteenus on oluline põllumajanduse ja toidusektori jätkusuutlikuks arenguks ja konkurentsivõime tõstmiseks. Lisaks on nõuanne siduv võtmekomponent tervikliku põllumajanduse teadmiste ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) välja arendamisel, mis on ÜPP strateegiakava üheks eesmärgiks. Kasvab nõustajate roll innovatsioonikoostöös, samuti soodustatakse koostööd üldisemalt nii nõuandesüsteemi eri osapoolte vahel, nõustajate ja teadlaste  vahel, rahvusvahelist koostööd jne (vt AKIS arendamise toetus). Sekkumine arvestab  ÜPP strateegiakava määruse artiklis 15 (Farm Advisory Services) nõuandeteenustele sätestatud tingimustega, mille kohaselt põllumajandustootjatele (farmers) ja teistele ÜPP kasusaajatele suunatud nõuandesüsteem võib olla nii avalikul kui erateenusel põhinev ning pakkuma tuge maaviljeluse (land management) ja põllumajandusettevõtte juhtimise (farm management) vallas.

Nõuandeteenuste peamise sihtgrupiks on jätkuvalt põllumajandustootjad jt ÜPP raames toetuse saajad, aga lisaks ka põllumajandussaaduste töötlejad/toidu käitlejad. Erilist tähelepanu pööratakse noortele/alustavatele ettevõtjatele, kellele võimalusel pakutakse liittaotluste/liitmeetmete rakendamist. Alustavatel või arenguhüpet tegevatel (näiteks esmatootmisest töötlemisele laienevatel) ettevõtetel on vajadus nõustamise järgi kõrge, aga rahalised võimalused enamasti piiratud seoses põhivarasse tehtavate investeeringutega. Toetatakse ka tootjate või töötlejate ühistute, EIP tegevusgruppide, innovatsiooniklastrite ja teadmussiirde pikaajaliste programmide nõustamist.

Nõuandeteemad

  • Nõuandetoetuse sekkumisega toetatakse põllu- ja maamajanduse (sh töötlemine, metsandus) nõuandeteenuste osutamist. Artiklist 15 tulenevalt hõlmavad nõuandeteenused nii majanduslikke, sotsiaalseid kui keskkonnaalaseid aspekte ning tagavad uusima tehnoloogilise ja teadusinfo jõudmise teadmusloome osapooltelt (teadus, innovatsioon) praktikuteni. Erapooletu nõuandeteenuse kättesaadavus tagatakse vähemalt ÜPP strateegiakava määruse artiklis 15 sätestatud valdkondades. Lisaks võib kehtestada riiklikest prioriteetidest lähtuvaid nõuandeteenuse valdkondi, nt põllumajandussaaduste töötlemine.
  • Suuremat tähelepanu vajav valdkond on keskkonnahoiuga seonduv nõuandeteenuse osa. Keskonnahoid puudutab läbi oma teemade teisi nõustamisvaldkondi ja mitmeid erinevaid sekkumisi, olles samas ka aluseks pidevalt arenevate keskonnahoiu põhimõtete rakendamisel. Vajalik on senisest arvukam keskkonnahoiu valdkonna nõustajate arv ja nõustajate eelnimetatud valdkonna koolituste osakaalu suurendamine. Keskkonnahoiu teemaderingi põhjalikum viimine maamajandusettevõtjateni annab võimaluse edukamalt kohaneda kliimamuutustega. 

Toetatavat nõustamisteenust osutavad kutsega konsulendid või konsulendi kutseta eksperdid (õppejõud, teadurid, kogenud praktikud, nõustajate järelkasvuprogrammis osalejad) eeldusel, et tagatakse teenuste kvaliteet ja erapooletus

Kuna klientide nõuandevajadused on erinevad, võib nõuandeteenuste pakkumisel rakendada erinevaid nõuandeformaate:

  • individuaalnõustamine (klassikaline valdkondlik individuaalne nõuandeteenus);
  • mitme valdkonna konsulendi osalusel pakutav terviknõustamine;
  • mentorlus – kolleegilt-kolleegile teadmiste/kogemuste vahetamine;

Innovatsioonikoostöö projektid

Alljärgnev on väljavõte ÜPP strateegiakavast (seisuga mai 2022).

Eesmärk on soodustada  Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) projektide rakendamist ja innovatsioonikoostööd taotlejate ning teadus- ja arendusasutuste ja teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste vahel, et seeläbi parandada maapiirkonna ettevõtete positsiooni väärtusahelas, suurendada kliima- ja ressursitõhusust ning maandada vastupanuvõimet turu- ja tootmisriskidele, säilitades samas elurikkust ning looduslikest ja klimaatilistest tingimustest tulenevaid iseärasusi. Parimate keskkonnasõbralike tootmis- ja töötlemistavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks tehakse koostööd nii Eesti kui välismaiste teadus- ja arendusasutuste ning ekspertidega, toetatakse EIP projektide läbiviimist nii Eestis kui väliskoostööna.

Sekkumise raames saab taotleda toetust muuhulgas järgmistele innovatsioonikoostöö tegevustele:

  • suurprojektid (näiteks innovatsiooniklastrid, uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine, katseprojektide elluviimine),
  • väikeprojektid (uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine, katseprojektide elluviimine),
  • arendusosak (meetodite ja töövõtete testimiseks ning vajaduste korral nende kohandamiseks, suur- ja väikeprojektide väljatöötamiseks)

Toetuskõlblikkuse tingimused

  • Kaasatakse teadus- ja arendusasutus, nõustaja, ekspert, vastavalt vajadustele ja konkreetse innovatsiooniprojekti eesmärkidele.
  • Toetatakse põllumajandustoodete tootmisele ja töötlemisele, metsasaaduste töötlemisele, metsa majandamisele ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele suunatud tegevusi. Samuti tegevusi, mis on suunatud ettevõtete praktiliste energia-, ressursi- ja keskkonnasäästlikkuse tulemuslikkust suurendavate lahenduste väljatöötamisele ning innovatsioonitegevusega seotud teabe võimalikult laialdast levitamist alustavate, käimasolevate ja lõppenud projektide kohta.
  • Toetatakse: uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamist ja katsetamist, katseprojektide elluviimist, tootearendusprojekte, teostatavusuuringuid, eeluuringuid. Ei toetata alusuuringuid.
  • Tegevustel peab olema praktiline väljund toetuse taotleja jaoks

Nii algavate, käimasolevate kui ka lõppenud projektide kohta teabe jagamine on kohustuslik.
Sekkumise raames toetatakse nõustaja kaasamist partnerina projektide planeerimise, läbiviimise ja info levitamise etappidesse.

Abimäär on kuni 90% sõltuvalt tegevusest ning vastavalt riigiabi reeglitele.
Maksimaalne toetuse summa suurprojektidel on 800 000 eurot ja väikeprojektidel 350 000 eurot. Osaliselt rakendatakse lihtsustatud kulumeetodeid.

Alljärgnev on väljavõte ÜPP strateegiakavast, osa 8 (seisuga mai 2022).

Parandatud põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemi üldine kavandatud korraldus

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas (PõKa) on valdkonna sihina määratletud eesmärkide saavutamist toetava teadmiste loome ja teadmussiirde kujundamine. Samast eesmärgist juhindutakse ka AKIS (ingl. k. Agricultural Knowledge and Innovation System) terviklikul põllumajanduse teadmiste ja innovatsioonisüsteemil ehk nn AKIS-kontseptsioonil põhinevate ÜPP sekkumiste väljatöötamisel.

Sektori kaasajastamisel on kesksel kohal sidusalt toimiv teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde süsteem ning uute tehnoloogiate (sh digitehnoloogiate) edendamine ja rakendamine, võttes sealjuures arvesse nii SWOTis välja toodud tugevusi ka kasutades ära võimalusi. Need komponendid moodustavad baasi, millel saab tugineda nii maamajanduse atraktiivsus kui konkurentsivõime, positiivse kuvandi levik ning ühiskonna parem arusaamine nüüdisaegse tootmise olemusest.

Seni on Eesti AKISel olnud pigem fragmenteeritud süsteemi kuvand (nt PRO AKISe uuring, 2014). Ehkki viidatud uuring käsitles MAK 2007–2013 programmiperioodi ning MAK 2014–2020 perioodil on astutud olulisi samme suurema integreerituse suunas (nt toetatava nõuandeteenuse üleriigiline koordineerimine jne), on siiski veel arenguruumi. Teatud mõttes on killustatust soodustanud senine toetusmeetmete struktuur, kus toetatavad (alam)tegevused on suunatud kitsalt piiritletud sihtrühmadele. Nii on olnud eraldi toetusmeetmed nõuandeteenusteks, teadmussiirdeks, innovatsioonikoostööks, ent vähe on olnud võimalusi näiteks nõustajatele ja teadlastele ühiste koolitusseminaride pakkumiseks või muul moel omavahelise koostöö ja kontaktide tugevdamiseks või ka näiteks toetatud nõuannet pakkuvate nõustajate ja vaba turu tingimustes nõuandeteenust pakkujate koostöö ja infovahetuse edendamiseks ning kokkuvõttes seeläbi sidususe suurendamiseks. Seetõttu on uue perioodi üheks suunaks ühise infovälja tugevdamine erinevate AKIS osapoolte vahel, erinevaid osapooli kaasavate ühiste tegevuste võimaldamine ning tõhusam, tervikvaatest lähtuv AKIS tegevuste kavandamine ja ühtsesse e-teabesalve asjakohase informatsiooni ning e-võimaluste koondamine (vt sekkumine “Teadmussiirde ja nõuandeteenuse arendamise toetus”, mille üldine eesmärk on sidusalt toimiva AKISe põhimõtete rakendamine toetatavate tegevuste elluviimisel).

Põllumajandustoodangu konkurentsivõime suurendamisel, toiduga kindlustatuse tagamisel ja digiüleminekul on oluline osa teadus- ja arendustegevustel ning teadmussiirdel (sh nõuanne). Eesti ettevõtetes kasutatakse üha enam nüüdisaegseid seadmeid ja tehnoloogiaid ning ollakse aktiivsed olemasolevate innovatsiooni- ja teadmussiirde meetmete kasutajad, kuid ettevõtete enda investeerimisvõime teadus- ja arendustegevusse on piiratud.
Võib öelda, et Eestis on uuenduslikkusele soodne taustsüsteem, nagu ka SWOTis välja toodud head võimalused on põllumajandus-, toidu- ja kalandusvaldkonnas nii kutse- kui ka kõrghariduse omandamiseks, olemas on üle-eestiliselt põllumajandusvaldkonnas nõustamisteenuste osutamist korraldav üksus, riiklikult toetatakse teadus- ja arendustegevust, teadmussiiret ning innovatsiooni. Põllumajandus- ja toiduvaldkonnaga tegeleb Eestis mitu teadus- ja arendusasutust, mis loob soodsa pinnase innovatsiooniks ja sektori nüüdisajastamiseks. Koostöö ja kommunikatsioon on teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde korraldamisel kesksel kohal. Innovatsioonivõrgustiku aktiivne tegevus parimate praktikate ning innovatsioonikoostöö meetmete tulemuste levitamisel aitab kaasa koostöövõimaluste paremale teadvustamisele Eesti AKISe moodustavate osapoolte vahel.

MAK 2014–2020 raames on olnud kättesaadavad meetmed innovatsioonikoostöö (innovatsiooniklastrid; uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine, sh Euroopa Innovatsioonipartnerlus), teadmussiirde ja teavituse (sh maakondlikud ja üleriigilised teadmussiirde tegevused ning teadmussiirde pikaajalised programmid) ning nõuandeteenuse toetamiseks. Samas on puudunud teadmussiirde ning nõuande temaatikat ühendav üksus – ka MAK toetusmeetmetena rakendusid nõuande toetamiseks (meede 2) ning teadmussiirde ja teavituse toetamiseks (meede 1) eraldiseisvad meetmed. Innovatsioonikoostöö meetmete raames on toetatud mitmete uudsete lahenduste väljatöötamist ning erinevate uute toodete arendamist, mis aitavad kasvatada toodangu lisandväärtust ning edendada ressursitõhusat tootmist, ent nõustajate osalemine projektide elluviimisel või algatamisel on olnud pigem tagasihoidlik. Sellest tulenevalt on ÜPP strateegiakava kujundamisel lähtutud vajadusest tihendada seoseid erinevate sekkumiste vahel, iseäranis erinevate innovatsiooni-, teadmussiirde- ning nõuandetegevuste vahel (nt on tulevikus abikõlbulik nõustaja kaasamine innovatsiooniprojekti; universaalne osak nõuandeteenuse
kasutamiseks/ koolitusel osalemiseks/ eksperdiga konsulteerimiseks; koolitused, kuhu on osalejatena kaasatud erinevad AKIS osapooled jne).

Horisont 2020 raames rahastatud projekti „i2Connect: Interactive Innovation“ visandati Eesti AKISe osapooled, kes on omavahel otsesemalt või kaudsemalt seotud (vt allolev joonis). ÜPP strateegiakava mõttes on kesksemad AKIS osapooled põllu- ja maamajandusettevõtjad (sh metsandussektor ja toidukäitlejad) ning nende esindusorganisatsioonid, nõustajad (nii toetatava kui mittetoetatava nõuandeteenuse pakkujad), teadus- ja arendusasutused ning erineva tasandi haridusasutused (ülikoolid, kutsekoolid) ja muud täiskasvanute täienduskoolitustega tegelevad isikud, asutused ning organisatsioonid.

Allikas: i2connect

Nagu nähtub jooniselt, võib Eesti nõuande- ja teadmussiirde valdkonda pidada suhteliselt killustunuks, osapooli on mitmesuguseid ning nende vahel toimivad seosed on varieeruva tugevusega, mistõttu eeldab terviklikuma AKIS-süsteemi poole liikumine tihedamat koostööd ja tegevuste süsteemsemat koordineeritust. Sellel eesmärgil on kavas luua nn AKIS arenduskeskus, mis hõlmaks nii nõuande- kui ka teadmussiirde valdkonna tegevusi (vt detailsem abikõlblike tegevuste ja kavandatavate teenuste ülevaade sekkumise 0.1 kirjelduses), aitab kaasa AKIS struktuuri süsteemsele arengule ja jätkusuutlikkusele ning suurendab koostööd erinevate AKIS osapooltega, nt ÜPP võrgustik, nii Eestis kui välismaal. Tähelepanu vajab nõustajatele erinevate koolitusvõimaluste pakkumine ning nõustajate järelkasvu tagamine, sh uute nõustajate värbamine ja nende väljaõpe ning nõustamistegevuse analüüs.

AKIS koordineeriva üksuse (AKIS coordination body) funktsiooni korraldusasutuses täidab Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakond. Igapäevane teadmussiirde- ja nõuandetegevuste korraldamine ja valdkonna tulevikuvajaduste kaardistamine on aga AKIS keskuse ülesanne, võttes arvesse korraldusasutuse strateegilisi suuniseid.

Kirjeldus selle kohta, kuidas toimib nõustamisteenuste, teadusuuringute ja ÜPP võrgustike koostöö põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemi raames

Üks uue perioodi keskseid eesmärke on suurendada sidusust AKISe erinevate osapoolte vahel ja tagada teadmussiirde ja nõuande tegevuste parem koordineeritus. Eesmärgi täitmisel on oluline roll AKIS keskusel, mis aitab erinevad osapooled senisest paremini kokku viia, seda nii teadmussiiret kui nõuannet silmas pidades, ning mis aitab kaasa innovatsioonikoostöö projektide info levitamisele.

Nõustajaid on osalenud innovatsioonitegevustes ka seni, ent see on olnud pigem juhuslik ning sellele ei ole pööratud strateegilises mõttes tähelepanu – fookus oli suunatud eeskätt koostöö tugevdamisele teadlastega. Uuel perioodil saab teadlaste kõrval oluliseks ka nõustaja roll innovatsiooniprojektide algatajana projektide ettevalmistamise etapis, osalisena projekti elluviimise vältel ning projektitulemuste levitamisel sektoris peale projektitegevuste lõppu.
See võimendab ÜPP võrgustiku /maaeluvõrgustiku/ alla kuuluva innovatsioonivõrgustiku tegevust, millel on jätkuvalt keskne roll ÜPP võimaluste, korraldatavate tegevuste ning parimate praktikate vahendamisel, seejuures vahendades ning tehes koostööd EL-ülese ÜPP võrgustikuga.

Teadlaste koostööd ettevõtjatega on toetatud ka varasematel perioodidel. Uuel programmiperioodil on kavas luua võimalused ka nõustajate koostöösidemete tugevdamiseks teadlastega, olgu see siis innovatsioonikoostöö projektides koos osalemise raames, ühiste koolituste vormis või ka nt töövarjuks käimise võimalusena.

Riigi tasandil on võetud eesmärgiks kujundada innovatsiooni toetav tugisüsteem, mis hõlmab tootearendust ja innovatsiooni laiemalt nii era- kui ka riigisektoris. ÜPP raames pakutavad toetusmeetmed innovatsioonitegevuste elluviimiseks peavad vastama nii kogu sektori kui üksikettevõtete vajadustele,
kaasates ka rahvusvahelist teadmist. Euroopa innovatsioonipartnerluses osalemine aitab kaasa teadus- ja teadmussiirde koostöö tugevdamisele ja teiste riikide kogemustest õppimisele. Avaliku sektori tugi innovatsioonile peab olema paindlik, lihtne ja tõhus. Välja tuleb arendada terviklik ja paindlik teadmussiirde- ja nõuandesüsteem, mis tagab uusima sõltumatu teadus- ja tehnoloogilise teabe jõudmise tootja ja töötlejani.

Nii nõuande, teadmussiirde kui ka innovatsiooni toetamisel on eesmärk pakkuda suuremat paindlikkust võrreldes eelmiste programmiperioodidega. Selleks on kavas rakendada tavapäraste toetusformaatide kõrval ka osakuid, mida on kavas kaks erinevat tüüpi. Innovatsioonikoostöö toetamiseks saab kasutada arendusosakuid ettevõtja koostööks teadus- ja arendusasutusega (võimalus kasutada osakut suurema innovatsioonikoostööprojekti idee eelkatsetamiseks, mõne väiksemamahulise innovaatilise lahenduse loomiseks vms). Teisena on planeeritud kasutusse võtta nn AKIS osak, mille puhul on võimalik vabalt valida, kas seda kasutatakse nõustamisteenuse saamiseks, koolitustel osalemiseks, teaduseksperdi kasutamiseks või kombineerides kõiki neid võimalusi.

Kõigi põllumajandusnõustajate korralduse kirjeldus

Loodud on põllumajandusvaldkonnas üle-eestiliselt nõustamisteenuste osutamist korraldav üksus, ent toetatakse eelkõige avalikele hüvedele suunatud individuaalnõustamise teenust, mitmed spetsiifilised valdkonnad (nt keskkonnaalane nõuanne) ning mõned sihtgrupid on tagasihoidlikult kaetud. Riigi roll
nõustamise juures on eelkõige järelkasvuks soodsa ja stabiilse keskkonna loomine, nõustajate koolitamine ja spetsiifilistel teemadel kompetentse nõuande tagamine. 
Jätkuvalt on oluline kindlustada valdkondliku, erapooletu ning kvaliteetse nõuandeteenuse kättesaadavus kõikides piirkondades.

Nõuandeteenused ja nõustajad moodustavad olulise osa terviklikust põllumajanduse teadmiste ja innovatsioonisüsteemist ehk nn AKIS-kontseptsioonist. Nõuandesüsteemi tuleb kaasata kõik vastavate pädevustega sõltumatut nõuandeteenust pakkuvad osapooled, olenemata sellest, kas pakutav nõuandeteenus on toetatav või mitte (kõigile nõustajatele tagatakse võrdne võimalus saada osa koolitustest jne). Uute nõustajate järelkasvu nappuse tingimustes võib näha ette võimalusi aktiivsest nõuandetegevusest taandunud nõustajate kaasamiseks, näiteks alustavate nõustajate mentorina vms.

Ettevõtetele pakuvad nõustamisteenust nii kutselised konsulendid kui ka muud nõustajad, mentorlusteenust mentorid, lisaks kaasatakse oma ala eksperte, tippettevõtjaid jne. Senine nõuandesüsteem ei ole võimaldanud kaasata nõustamisteenuse pakkumisse piisavalt teadlasi jt eksperte. Puudus on keskkonnaalasest nõuandest, aga ka olemasolevate põllumajanduskonsulentide keskkonnakaitse alased teadmised vajavad järjepidevat täiendamist. Samuti ei kata olemasolev nõuandesüsteem loomakasvatuse kõiki aspekte (nt uued täiendavad kohustused loomataudide ennetamisel ja tõrjel). Arenevas põllumajandustegevuses on oluline ka digilahenduste laialdasem rakendamine ja nõustajate sellekohane võimekus. Eelkirjeldatud probleemkohti kajastab PMK teadmussiirde uuring.
Lisaks tuleb nõustamisteenuse sihtgruppi laiendada põllumajandustootmise valdkonnast ka töötlemise valdkonnale, et avardada võimalusi toodagu lisandväärtuse kasvatamiseks, toorme ja jääkide tõhusamaks kasutamiseks ning uute tehnoloogiate juurutamiseks vajamineva teabe saamiseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata alustavatele ja väikeettevõtjatele, seda nii nõuande kui ka muude teadmussiirde tegevuste puhul.

Nõuandeteenuse kvaliteedi tagamiseks ja sidusamaks integreerimiseks üldisesse AKIS struktuuri on oluline pakkuda nõuandesüsteemile toetavat ja koordineerivat tugisüsteemi ning pädevate nõustajate olemasolu. Uuel perioodil on kavas pakkuda seda AKIS arenduskeskuse kaudu.

Alljärgnev on väljavõte ÜPP strateegiakavast, osa 8 (seisuga mai 2022)

Innovatsiooni toetamise kirjeldus

Ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste, tehnoloogia arenduskeskuste ja kompetentsikeskuste eesmärk on tuua kokku teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtete vajadused. Innovatsioonioskused vajavad ekspertteadmisi, pidevat täiendamist ja tugisüsteemi. Oluline on teadlaste ja nõustajate kursisolek uusimate tehnoloogiate rakendamisvõimalustega. Eestis puuduvad professionaalsed n-ö innovatsiooninõunikud, kes viiksid kokku teadlased, ettevõtjad, nõustajad jt osapooled.

Heal tasemel teadus- ja arendustegevus on aluseks haridusele, rakendusteadusele, uuenduslikkusele ja tootearendusele ning aitab kaasa kõikide osapoolte (sh teadus- ja arendusasutuste, järelevalveasutuste, ettevõtjate ning nõustajate) pädevuste kasvule. Eesti on osa Euroopa ühisest teadusruumist ja valdkonna
rahvusvaheline teaduskoostöö on muutunud üha aktiivsemaks, võimaldades ühist tegevuste planeerimist ja kulude jagamist. Teadlased saavad kasutada rahvusvahelise kogemuse omandamiseks mobiilsustoetusi, grante jt meetmeid.

Teadus- ja arendustegevused kannavad keskset rolli teadmussiirdes ja innovatsioonis, paraku on teadustulemuste jõudmine praktikasse seni olnud ebapiisav, teisalt ei ole ka teadlased olnud alati kursis ettevõtjate vajadustega, sest kommunikatsioon on olnud puudulik mõlemas suunas. Teatud valdkondades on vajadus teadmiste loome ja teadmiste sektorisse jõudmise järgi eriti akuutne – nt kliima ja põllumajanduse seoste vallas on teadus- ja arendustegevuse tase kõikuv ning pilootprojekte ja teadusuuringuid vähe. Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikuse mõju ning põllumajandusega seotud maastike, elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste toimimise kohta, samuti tõhustada keskkonnasäästlike praktikate rakendamist ja mitmesuguste IT-lahenduste kasutuselevõttu. 

Toidusektori konkurentsivõime parandamiseks tuleb senisest enam rakendada teadussaavutusi, leida uuenduslikke ringmajanduslikke lahendusi, suurendada koostöö abil ressursitõhusust ja leida turge väiksema mahuga nišitoodetele. Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks.

Kasvab nõustajate roll innovatsioonikoostöö projektide algatamisel ja läbiviimisel ning innovatsiooniprojektide tulemuste levitamisel, st nõuande funktsioon innovatsiooni tugiteenusena muutub järjest olulisemaks, samuti nõustajate suurem kaasamine muudesse teadmussiirde tegevustesse nii koolitaja
kui osaleja rollis.

Kuigi põllumajandustootjad osalevad teadmussiirde tegevustes, ei ole teadustulemuste jõudmine praktikasse piisav. Info uuringutulemuste, sealhulgas ka näiteks rahvusvahelises teaduskoostöös Horisont Euroopa projektide tulemuste, tehnoloogiliste uuenduste ja digilahenduste võimaluste kasutamise kohta ei jõua kõigi vajalike sihtrühmadeni, olgugi, et neid levitatakse mitmesuguste teadmussiirde tegevuste kaudu. PMK teadmussiirde uuringust selgus, et kõik tootjad ei oskagi näha vajadust teadlastega koostöö järele.

Teadmussiirde sihtgruppi tuleb uuel perioodil laiendada kuni lõpptarbijani. Sidusama AKISe suunas liikumisel on üheks võimaluseks korraldada koolitus- ja teavitustegevusi n-ö sektoriüleselt, kus ühise sihtrühmana on kaasatud põllumajandusettevõtjad, teadlased, nõustajad, tarbijad jne. Inimeste teabevajadust ja selle pidevat kasvu näitab ka see, et 2020. a seirearuande järgi oli teadmussiirde meetmete raames täienduskoolitustel osalenud 6814 inimest, mis on ligi poole
rohkem, kui on programmperioodi planeeritud sihttase ning see number kasvab jätkuvalt. Täienduskoolitustele lisanduvad veel muudel teadmussiirde tegevustel (konverentsid, infopäevad jne) osalenud isikud.

Sarnaselt praeguse perioodi teadmussiirde pikaajalistele programmidele, jätkatakse uuel perioodil veelgi koordineeritumalt sihtrühma teadlikkuse kasvu tõstmisega erinevate valdkondade olulisemates küsimustes, näiteks loomade tervist ja heaolu mõjutavad aspektid loomakasvatuses, toiduohutuse nõuded
toidukäitlemisel jne. Nõuandeteenustes rakendatakse senisest rohkem ilma konsulendi kutsetunnistuseta, ent oma valdkonda tipptasemel tundvaid nõustajaid ja teisi eksperte, kelle aitab vajadusel nõuande soovijale leida AKIS keskus.

Teadmussiirde tegevustes kasvab koostöö teadlaste, praktikute, tippekspertide, koolitajate ja nõustajate vahel, et sektori vajadused ja uute teadmiste rakendusvõimalused oleksid selgemad. Kaasates teadmussiirde tegevustesse teadmiste levitamisega tegelevate asutuste ja erialaorganisatsioonide pädevusi, viiakse lõppkasusaajale parim kodu- ja välismaine teadmine.

Kuna Eesti osaleb aktiivselt mitmesugustes Horisont Euroopa tegevustes, siis maaeluvõrgustiku koostöös partnerluste rahastajate kontaktisikutega Maaeluministeeriumis ja Eesti Teadusagentuuris ning projektides osalevate Eesti teadlastega tutvustatakse regulaarselt Horisondi projektide tegevusi ja projektitulemusi. Maaeluvõrgustik annab ka regulaarselt välja innovatsiooni infokirja, mis hõlmab nii mitme osapoolega (multi actor activities) projektide info vahendamist ELi EIP-AGRI analoogsest infokirjast kui ka Eesti asjakohaseid uudiseid.

Digitaliseerimisstrateegia

Uute tehnoloogiate, sh digilahenduste (nt täppisviljelus, suurandmete kasutamine) potentsiaal on vähe teadvustatud ja see on alakasutatud. Uuenduslike lahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt eeldavad senisest aktiivsemat koostööd infotehnoloogia arendajate, ettevõtete, teadusasutuste, nõustajate jt
asjakohaste sihtrühmade vahel. Osapoolte kompetentsid uute tehnoloogiate, teadustulemuste ja digilahenduste valdkondades vajavad pidevat täiendamist, ent info uuringutulemuste, tehnoloogiliste ja digilahenduste võimaluste kasutamise kohta ei jõua efektiivselt kõigi vajalike sihtrühmadeni.

Digitehnoloogia areng annab võimaluse parandada andmete kättesaadavust, arendada väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi, e-põlluraamatut, bilansikalkulaatoreid jmt. Loodusvarade säästvat majandamist toetavad ringmajanduse põhimõtete rakendamine ning uued ärimudelid ressursside paremaks
(taas)kasutuseks. Uute tehnoloogiate edendamine ja rakendamine aitab tõsta maamajanduse atraktiivsust, luua positiivset kuvandit ning parandada ühiskonna arusaamist kaasaegse tootmise olemusest.

Kasutamaks ka SWOTis defineeritud võimalust, tuleb teadmussiirdes üha enam võtta kasutusele uudseid digitaalseid lahendusi. Eriti olukorras, kus COVID-19 tõttu oleme olnud vahepealsel perioodil sunnitud enamus teadmussiirde tegevusi korraldama veebis ning sihtrühmad on huvitatud mugavatest ja toimivatest
lahendustest, mis aitavad informatsioonile kiirelt ligi pääseda ja saadud teadmisi kiirelt rakendada (nt suurandmed). Olemasolevale teabele, sh uuringute tulemustele on kavas luua lihtne ligipääs hästi struktureeritud ja mugava elektroonilise keskkonna kaudu (n-ö teabesalv kui ühe ukse lahendus vajaliku
teabeni jõudmisel), mille väljatöötamiseks on esimesi samme astutud juba praegusel programmiperioodil. Vajadust teabesalve järele kinnitavad ka PMK teadmussiirde uuringu tulemused. Teabesalve olemasolu ja selle igakülgne arendamine, sh kajastatava info pidev ajakohastamine tagab põllu- ja maamajandusliku erialateabe mugava kättesaadavuse kõigile AKIS-süsteemi osapooltele. Kasutusmugavuse tagamiseks koondatakse teabesalve erinevatele sihtrühmadele korraldatavate teadmussiirde tegevuste info, õppematerjalid, innovatsioonikoostöö projektide videod, nõustajate andmebaasid jmt ning pakkuda võimalikult personaliseeritud teenuseid (nt e-õpe). Sündmuste kalender aitab kaasa teadmussiirde tegevuste paremale planeerimisele ning koordineerimisele. Edastatava info ajakohasuse seisukohalt on oluline tagada pidev uute teadmiste loomine, võttes arvesse põllumajandustootjate ja -töötlejate tagasisidet uuringu- ja infovajaduste kohta.

Lisaks ÜPP raames digipööret soodustavatele tegevustele aitavad põllumajanduse digipöördele kaasa ka näiteks riiklike tugiteenuste loomine ja suurandmete süsteemi arendamine, nt e-põlluraamat, jm planeerimistööriistad, mille väljatöötamisega on juba alustatud MAK raames. Eesti osaleb Horisont 2020 teaduskoostöövõrgustikus ERA-Net ICT-AGRI-FOOD, mille eesmärk on toetada teadusuuringuid, mis keskenduvad IKT-lahendustele põllumajanduses ja toidutootmises, muutmaks seda majandusharu tõhusamaks, kestlikumaks, läbipaistvamaks ja õiglasemaks. Samuti osaleme mitmes Horisont Euroopa
klaster 6 partnerluses, sh Agriculture of Data initsiatiivis, mis on otseselt suunatud digipöörde toetamisele ELi riikide põllumajandustootmises.

Koostöös maaeluvõrgustikuga on saanud tavaks korralda infoüritusi, kus rahvusvahelistes Horisondi projektides (nt ERA-Netid jne) osalenud Eesti teadlased tutvustavad ametnikele, põllumajandusnõustajatele ja sektorile projektides tehtut ning saadud tulemusi.
Eestis tervikuna suunab digiteemalisi arenguid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud riiklik digistrateegia.