AKIS – Agricultural Knowledge and Innovation System – põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem.

Rahvusvahelist mõistet AKIS kasutatakse tebelevi korralduse kirjeldamiseks – kuidas inimesed ja organisatsioonid teatud riigis või piirkonnas omavahel suhtlevad. Põllumajanduse teadmiste- ja innovatsioonisüsteem võib hõlmata põllumajandustavasid, põllumajandusettevõtteid, ametiasutusi, teadusuuringuid jne, ning olla väga erinevad sõltuvalt riigist või sektorist. 
Sõna “põllumajandus” tuleks siiski vaadata laialt, mitte vaid maaviljeluse ja loomakasvatuse kontekstis vaid kõike toidu tootmisega seonduvat, sh sotsiaalseid aspekte.

Standing Committe of Agricultural Research // Strategic Working Group //
Agriculture Knowledge and Innovation Systems
  • AKIS on kombineeritud kogum partneritest, kes kasutavad ja toodavad teadmisi;
  • AKIS on sidus struktuur ja teadmiste liikumine inimeste, organisatsioonide ja institutsioonide vahel, kes kasutavad ning loovad teadmisi põllumajanduse ja sellega seotud valdkondade jaoks.

Aastaid on nii Eesti kui maailmas räägitud nõuandesüsteemide arendamisest, mõeldes selle hulgas nii individuaalnõustamist kui teabelevi laiemalt. Alates 2010 on Euroopa poliitikad rõhutamas nõustamise kõrval laiemat teadmussiiret (knowledge trasfer), mis tähistab väga erinevaid tebe liikumise viise – infopäevi, trükimaterjale ja ka digitaalset teavet. Selle laiema arusaamise rõhutamiseks võeti kasutusele uus termin AKIS, millele kahjuks ei ole Eestis head tõlget.

Edukad AKIS strateegiad peaks arvestama  järgmist:

  • teabevoogude toetamine ning teaduse ja praktika vaheliste seoste tugevdamine;
  • kõigi nõustamisteenistuste tugevdamine ja parem koostöö AKISe raames;
  • mitmetasandilise ja riikidevahelise innovatsiooni soodustamine;
  • digitaalse ülemineku toetamine põllumajanduses.

AKIS strateegilistes kavades

Mitmed põllumajanduspoliitika tuleviku dokumendid kinnitavad, et teadus, teadmiste omandamine, innovatsioon, nõustamine on võtmeküsimused.

  • Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas aastani 2030 (PÕKA) sõnastatakse kavatsus, et arendatakse välja terviklik ja paindlik teadmussiirde- ja nõuandesüsteem, mis tagab uusima sõltumatu teadus- ja tehnoloogilise teabe jõudmise tootja ja töötlejani. Teadmussiirde sihtgruppi laiendatakse, kaasates tarbijad. 
  • ÜPP strateegiakavas 2023-2027 on mitmeid (eri)eesmärke. Neile lisandub horisontaalse eesmärgina sektori kaasajastamise põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu. .

Eesti Vabariigi Valitsus kiitis 16. detsembri 2021. a. heaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023–2027 eelnõu esitamise Euroopa Komisjonile edasiste läbirääkimiste alustamiseks. ÜPP strateegiakava 2023–2027 on strateegiline programmdokument Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks Eestis aastatel 2023–2027.
“Strateegiakava on suunatud konkurentsivõimelise põllumajanduse, keskkonna- ja kliimaeesmärkide ning elujõulise maapiirkonna saavutamisele. Oleme püüdnud leida tasakaalu, mis tagaks meie põllumajandus-, toidu- ja muude maaettevõtete edukuse, keskkonna hoiu ning kohalike kogukondade ja maapiirkondade elujõulisuse. Arvestades valdkonna väljakutsete olulisust, tuleb selleks kõigeks panustada ka teadmistesse ja innovatsiooni,“ tutvustas maaeluminister Urmas Kruuse lühidalt strateegikava eelnõud. „Strateegiakavas on ette nähtud 47 toetusmeedet põllumajandus- ja toiduainesektori, metsanduse, maaettevõtluse ja kohalike kogukondade toetamiseks.“

  • Sekkumine 01 Teadmussiirde- ja nõustamisteenuste (AKIS) arendamise toetus
  • Sekkumine 02 Nõuande toetus
  • Sekkumine 03 Innovatsioonikoostöö projektid

Sekkumine “Teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi (AKIS) arendamise toetus”

Alljärgnev on väljavõte ÜPP strateegiakavast (seisuga 1.12.2021).

Teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi koordineeriva keskuse ülesandeid täidab riigiasutus(ed),  kellele on vastav ülesanne antud seadusega ning kellel on ekspertteadmised teadmussiirde- ja nõuandevaldkonna arendamiseks, koostöö edendamiseks AKIS osapooltega Eestis ja välismaal, konsulentide arengu- ja koolitusvajaduste analüüsimiseks ja koolituste korraldamiseks ning nõuande- ja teadmussiirdeteenuste laiemaks tutvustamiseks.

Toetuse lõppkasusaajateks on põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris hõivatud isikud ning maapiirkonnas tegutsevad ettevõtjad. Teadmussiirde tegevustes võivad osaleda ka muud sektoriga tihedalt seotud isikud, nt nõustajad, teadlased, koolitajad, aga ka tarbijad. 

Sidusa teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi (AKIS) keskmes olev kvaliteetne teadmussiire ja nõuandeteenus on oluline põllumajanduse ja toidusektori jätkusuutlikuks arenguks ja aitab tõsta sektori ettevõtete konkurentsivõimet. AKISe nn ökosüsteem tagab toimiva infovoo tootjate ja teadlaste vahel, muudab kättesaadavaks ajakohase teabe innovatsiooni ja uusima teadusinfo kohta ning tagab nõustamisteenuse pakkumise riigile olulistes valdkondades võrdsetel alustel ja ühtlase kvaliteediga üle kogu Eesti.

Teadmussiirde- ja nõuandesüsteemi arendamise toetus jaguneb kolmeks põhisuunaks:

1) Sidusa AKIS-süsteemi arendamine ja koordineerimine ehk AKIS arenduskeskuse tegevus, sh AKIS osakud

AKIS arenduskeskus:

  • arendab sidusat AKIS-süsteemi Eestis, edendab koostööd ja võrgustumist erinevate AKIS osapooltega Eestis ja välismaal, sealhulgas kõik põllu- ja maamajandusliku praktilise ekspertteabe loojad ja kasutajad,
  • täidab nõuandeteenuse osutamisel tugiüksuse funktsiooni, analüüsib teadmussiirde- ja nõuandeteenuste vajadust Eestis tervikuna ja piirkonniti,
  • tagab teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse sektorile ning tugiteenuste kättesaadavuse nõustajatele, sh digilahenduste kasutamise ja teadusinfo eeltöötlemise (spetsialistiteenus, nn back office),
  • haldab ajakohast nõustajate ja nõuandeteenuse klientide andmebaasi,
  • pakub telefoni teel üldnõustamist ja nn e-nõustaja teenust (nt teabesalve osana),
  • omab ülevaadet tootjate, nõustajate jt sihtrühmade koolitusvajadustest ja koordineerib sellest lähtuvalt nõustajate koolitamist ning nõustajate järelkasvuprogrammi elluviimist,
  • korraldab teadmussiirdetegevusi erinevatele sihtrühmadele (sh ühised tegevused), jne.

Keskuse tegevuse üldisem eesmärk on tugevdada nõustajate rolli  AKIS-e terviksüsteemis, samuti tõsta üldist teadlikkust teadmussiirde- ja nõuandeteenuste kohta. Piirkondlike vajaduste tagamiseks võib luua piirkondlikke tugiüksusi.

Suurendamaks paindlikkust teadmussiirdeteenuste kasutamisel, luuakse nn AKIS osakute võimalus, mida saab kasutada kas teadusekspertiisi või nõustamisteenuse kasutamiseks, koolitusel osalemiseks, või kombineerides kõiki neid võimalusi omavahel, sõltuvalt kasutaja individuaalsest vajadusest. AKIS osakud teeb sihtrühmadele kättesaadavaks AKIS arenduskeskus.

2) Teadmussiire

Teadmussiirde tegevused panustavad strateegia horisontaalse eesmärgi ja kõikide erieesmärkide  saavutamisse.  Tegevusi  korraldatakse  erinevatele  sihtrühmadele,  sealjuures aitavad ühistegevused kokku viia erinevaid AKIS osapooli.  Toetatakse tegevusi, mis on seotud põllumajanduse, toidu käitlemise (sh töötlemise), metsanduse, maapiirkonna ettevõtluse ja kogukondadega ning tõstavad inimeste teadlikkust tööõiguse ja –ohutuse temaatikast, kestlikust toidusüsteemist, keskkonnasäästlikkusest, ressursi- ja energiatõhususest, loodushoiust ja loodusvarade kestlikust kasutamisest, kliimaneutraalsuse saavutamise vajadusest ja võimalustest, kliimamuutustega kohanemisest ning (ring)biomajandusest, jne.

Teadmussiirde tegevuste raames tutvustatakse uuemaid teadustulemusi ning nende rakendamisvõimalusi,  tehnoloogiaid,  parimaid  praktikaid  ja  innovatsiooni.  Teadmiseid  saab sihtrühmani viia mitmel erineval moel – tavapärastel koolitustel, infopäevadel, konverentsidel, kasutades digilahendusi jne. Tegevuse liikide valikul saab kaasa rääkida ka taotleja, lähtudes sealjuures  erinevate  sihtrühmade  vajadustest  ja  valdkonna  spetsiifikast.  Tuleb  arvestada regionaalsete  vajaduste ning  eripäradega  (nt  äärealad,  sihtrühmade erinevused,  muukeelne sihtrühm jmt). Tegevuste korraldajad koguvad põhjalikku tagasisidet toimunud tegevustele ja sihtrühma ettepanekuid jätkutegevusteks.

Tegevuste kavandamisse kaasatakse teadlasi, praktikuid, eksperte, koolitajaid, nõustajaid ja sihtrühma, et sektori vajadused ja uute teadmiste rakendamisvõimalused oleksid selgemad. Eritähelepanu tuleb pöörata alustavale ettevõtjale, mis võib tähendada ka nt kohustuslike koolituste läbimist, kui selline vajadus tuleneb strateegiakava teiste sekkumiste tingimustest. 

Teadmussiirde  erinevaid  tegevusi  võib  kombineerida  ning  tuua  ühise  sihtrühmana  kokku erinevaid AKIS osapooli (tootja, uued ja tegevnõustajad, teadlased, tarbijad, jne). Kaasata võib kõiki  pädevaid  sõltumatuid  nõuandeteenust  pakkuvaid  osapooli,  olenemata  sellest,  kas  nad pakuvad  toetatavat  nõuandeteenust  või  mitte  (võimalus  saada  osa  nõustajate  koolitustest jne). Aktiivsest nõuandetegevusest taandunud nõustajaid saab kaasata alustavate nõustajate mentorina  vms.  Lisaks  teooria  edastamisele  on  olulisel  kohal  praktiline  õpe,  sh  kogemuste jagamine ning ühiste õppereiside korraldamine. Erinevate osapoolte ühes infoväljas olemine parandab üksteise vajaduste ja pakutavate lahenduste mõistmist. 

Üks olulisi valdkondi on nõuandesüsteemi toimimiseks vajaliku nõustajate järelkasvu tagamine. Põllumajanduse ja toidutööstuse valdkonnale iseloomulikult on sektori nõustajate puhul  probleemiks  järelkasvu  nappus.  Paljud  tegevkonsulendid  on  siirdumas  pensionile, noorte  huvi  ja  motivatsioon  põllumajandusnõustaja  karjääri  vastu  on  kesine.  Tagamaks  ka tulevikus kõrge kvalifikatsiooniga eksperdid, käivitatakse nõustajate järelkasvuprogramm, mis on  suunatud  alustavatele nõustajatele  või  uues  valdkonnas  alustatavatele  nõustajatele. Konsulendikutse tutvustamise ja värbamise tegevuste raames on oluline üldisem teavitustöö konsulendi kui karjäärivaliku kohta, eriti kutse- ja kõrgharidusasutustes. 

Nõuandeteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb pakkuda nõustajatele piisavalt koolitusvõimalusi,  mis  tuleneb  uute  nõuandeteenuste vajadusest  (nõuanne  töötlejatele, nõuande funktsioon innovatsiooni tugiteenusena, tööõiguse ja –ohutusega seotud temaatika jne), samuti eesmärgist tugevdada nõuannet kui AKIS-süsteemi sidusust loovat komponenti.  Nõustajate järjepidev koolitamine tagab nõustamisteenuse kvaliteedi ning soodustab sektori ajakohastamist teadmiste jagamise ja parimate keskkonnasõbralike tootmistavade tutvustamise  kaudu,  samuti  aitab  kaasa  innovatsioonile  ja  digiüleminekule  põllumajanduses ning maapiirkondades. Lisaks valdkonna teadmistele tuleb arendada nõustajate tehnoloogilisi, metoodilisi ja sotsiaalseid pädevusi (sh nõuandevajaduse väljaselgitamisoskus) ning pöörata tähelepanu uuenduslikkusele ja digitehnoloogiate kasutusvõimalustele, mis parandavad maapiirkonna ettevõtete positsiooni väärtusahelas, suurendavad kliima- ja ressursitõhusust, maandavad turu- ja tootmisriske ning samas aitavad säilitada elurikkust.

Toetatakse nõustajate koolitust, sh praktilist õpet nii Eesti siseste kui ka teiste riikide nõuandeorganisatsioonide või teadus- ja arendusasutuste ning haridusasutuste juures. Uute formaatidena saab rakendada nõustajate grupinõustamist, nõustajate osalemist kahepoolses töövarjuharjutuses koostöös teadusasutustega. Nõustajate teadmiste ning järelkasvu arendamiseks toetatakse järelkasvuprogrammi väljatöötamist ja läbiviimist, mis koosneb kahest komponendist – värbamine ja koolitusprogramm. Toetuskõlblike kuludena võib ette näha ka tegevustoetuse alustavale nõustajale, konsulendipraktika toetuse (palk praktikajuhendajale ja praktikandile), mentori töötasu ning kutseeksami kulude katmise.

3) Teabesalve arendamine ja ajakohasena hoidmine

Teabesalve olemasolu ja selle igakülgne arendamine tagab põllu- ja maamajandusliku erialateabe mugava kättesaadavuse kõigile AKIS-süsteemi osapooltele. Oluline roll on uudsete digilahenduste  kasutuselevõtul  ning  elektroonilise  teabesalve  edendamisel,  sh  kajastatava info pideval ajakohastamisel.

Teabesalve koondatakse erinevatele sihtrühmadele korraldatavate teadmussiirde tegevuste info, õppematerjalid, innovatsioonikoostöö projektide videod, nõustajate andmbebaasid jmt. Sündmuste kalender aitab kaasa teadmussiirde tegevuste planeerimisele ning koordineerimisele.

Nõuande toetus

Taotleja on teenuse osutamist koordineeriv keskus. Kvaliteetne ja kättesaadav põllu- ja maamajanduslik nõuandeteenus on oluline põllumajanduse ja toidusektori jätkusuutlikuks arenguks ja konkurentsivõime tõstmiseks. Lisaks on nõuanne siduv võtmekomponent tervikliku põllumajanduse teadmiste ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) välja arendamisel, mis on ÜPP strateegiakava üheks eesmärgiks. Kasvab nõustajate roll innovatsioonikoostöös, samuti soodustatakse koostööd üldisemalt nii nõuandesüsteemi eri osapoolte vahel, nõustajate ja teadlaste  vahel, rahvusvahelist koostööd jne (vt AKIS arendamise toetus). Sekkumine arvestab  ÜPP strateegiakava määruse artiklis 15 (Farm Advisory Services) nõuandeteenustele sätestatud tingimustega, mille kohaselt põllumajandustootjatele (farmers) ja teistele ÜPP kasusaajatele suunatud nõuandesüsteem võib olla nii avalikul kui erateenusel põhinev ning pakkuma tuge maaviljeluse (land management) ja põllumajandusettevõtte juhtimise (farm management) vallas.

Nõuandeteenuste peamise sihtgrupiks on jätkuvalt põllumajandustootjad jt ÜPP raames toetuse saajad, aga lisaks ka põllumajandussaaduste töötlejad/toidu käitlejad. Erilist tähelepanu pööratakse noortele/alustavatele ettevõtjatele, kellele võimalusel pakutakse liittaotluste/liitmeetmete rakendamist. Alustavatel või arenguhüpet tegevatel (näiteks esmatootmisest töötlemisele laienevatel) ettevõtetel on vajadus nõustamise järgi kõrge, aga rahalised võimalused enamasti piiratud seoses põhivarasse tehtavate investeeringutega.

Toetatakse ka tootjate või töötlejate ühistute, EIP tegevusgruppide, innovatsiooniklastrite ja teadmussiirde pikaajaliste programmide nõustamist.

Nõuandeteemad

  • Nõuandetoetuse sekkumisega toetatakse põllu- ja maamajanduse (sh töötlemine, metsandus) nõuandeteenuste osutamist. Artiklist 15 tulenevalt hõlmavad nõuandeteenused nii majanduslikke, sotsiaalseid kui keskkonnaalaseid aspekte ning tagavad uusima tehnoloogilise ja teadusinfo jõudmise teadmusloome osapooltelt (teadus, innovatsioon) praktikuteni. Erapooletu nõuandeteenuse kättesaadavus tagatakse vähemalt ÜPP strateegiakava määruse artiklis 15 sätestatud valdkondades. Lisaks võib kehtestada riiklikest prioriteetidest lähtuvaid nõuandeteenuse valdkondi, nt põllumajandussaaduste töötlemine.
  • Suuremat tähelepanu vajav valdkond on keskkonnahoiuga seonduv nõuandeteenuse osa. Keskonnahoid puudutab läbi oma teemade teisi nõustamisvaldkondi ja mitmeid erinevaid sekkumisi, olles samas ka aluseks pidevalt arenevate keskonnahoiu põhimõtete rakendamisel. Vajalik on senisest arvukam keskkonnahoiu valdkonna nõustajate arv ja nõustajate eelnimetatud valdkonna koolituste osakaalu suurendamine. Keskkonnahoiu teemaderingi põhjalikum viimine maamajandusettevõtjateni annab võimaluse edukamalt kohaneda kliimamuutustega. 

Toetatavat nõustamisteenust osutavad kutsega konsulendid, ent teatud juhtudel võib nõustamistegevustesse kaasata konsulendi kutseta eksperte (õppejõud, teadurid, kogenud praktikud, nõustajate järelkasvuprogrammis osalejad) eeldusel, et tagatakse teenuste kvaliteet ja erapooletus.
Kuna klientide nõuandevajadused on erinevad, võib nõuandeteenuste pakkumisel rakendada erinevaid nõuandeformaate:

  • individuaalnõustamine (klassikaline valdkondlik individuaalne nõuandeteenus);
  • mitme valdkonna konsulendi osalusel pakutav terviknõustamine;
  • mentorlus – kolleegilt-kolleegile teadmiste/kogemuste vahetamine;

Innovatsioonikoostöö projektid

Eesmärk on soodustada  Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) projektide rakendamist ja innovatsioonikoostööd taotlejate ning teadus- ja arendusasutuste ja teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste vahel, et seeläbi parandada maapiirkonna ettevõtete positsiooni väärtusahelas, suurendada kliima- ja ressursitõhusust ning maandada vastupanuvõimet turu- ja tootmisriskidele, säilitades samas elurikkust ning looduslikest ja klimaatilistest tingimustest tulenevaid iseärasusi. Parimate keskkonnasõbralike tootmis- ja töötlemistavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks tehakse koostööd nii Eesti kui välismaiste teadus- ja arendusasutuste ning ekspertidega, toetatakse EIP projektide läbiviimist nii Eestis kui väliskoostööna.

Sekkumise raames saab taotleda toetust muuhulgas järgmistele innovatsioonikoostöö tegevustele:

  • suurprojektid (näiteks innovatsiooniklastrid, uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine, katseprojektide elluviimine),
  • väikeprojektid (uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine, katseprojektide elluviimine),
  • arendusosak (meetodite ja töövõtete testimiseks ning vajaduste korral nende kohandamiseks, suur- ja väikeprojektide väljatöötamiseks)

Toetuskõlblikkuse tingimused

  • Kaasatakse teadus- ja arendusasutus, nõustaja, ekspert, vastavalt vajadustele ja konkreetse innovatsiooniprojekti eesmärkidele.
  • Toetatakse põllumajandustoodete tootmisele ja töötlemisele, metsasaaduste töötlemisele, metsa majandamisele ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele suunatud tegevusi. Samuti tegevusi, mis on suunatud ettevõtete praktiliste energia-, ressursi- ja keskkonnasäästlikkuse tulemuslikkust suurendavate lahenduste väljatöötamisele ning innovatsioonitegevusega seotud teabe võimalikult laialdast levitamist alustavate, käimasolevate ja lõppenud projektide kohta.
  • Toetatakse: uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamist ja katsetamist, katseprojektide elluviimist, tootearendusprojekte, teostatavusuuringuid, eeluuringuid. Ei toetata alusuuringuid.
  • Tegevustel peab olema praktiline väljund toetuse taotleja jaoks

Nii algavate, käimasolevate kui ka lõppenud projektide kohta teabe jagamine on kohustuslik.
Sekkumise raames toetatakse nõustaja kaasamist partnerina projektide planeerimise, läbiviimise ja info levitamise etappidesse.

Abimäär on kuni 90% sõltuvalt tegevusest ning vastavalt riigiabi reeglitele.
Maksimaalne toetuse summa suurprojektidel on 800 000 eurot ja väikeprojektidel 350 000 eurot. Osaliselt rakendatakse lihtsustatud kulumeetodeid.