Allikas: 2026 | 20. nädala siloseire: heintaimede sileerimise esmane info | Maaelu Teadmuskeskus
Autorid: METKi sordiaretuse osakonna heintaimede valdkond: Sirje Tamm, Priit Pechter, Heli Meripõld
pikk.ee jaoks kohendas H.Tamsalu. Foto: Janek Laanemäe
Maaelu Teadmuskeskuse 2026. aasta 20. nädala siloseire kohaselt talvitusid heintaimed hästi, kuid kevadine rohu kasv on olnud sademete nappuse tõttu aeglane.
2025/2026. aasta talveperioodil talvitusid heintaimed üldiselt hästi, kuna lumi sadas jahtunud või juba külmunud mullale ning taimed olid selleks ajaks kasvu lõpetanud ja talveks karastunud.
2025/2026. aasta talve iseloomustas erakordselt pikk (59-päevane) sulata periood ja märkimisväärne sademete puudus. Kuigi detsember oli Eestis tavapärasest märksa soojem ja sademeterohkus jäi normi lähedale, olid jaanuar ja veebruar seevastu väga külmad ning erakordselt kuivad, eriti veebruar, kui sadas ainult 25% normist (39 mm). Märts kujunes oluliselt soojemaks (norm -0,6 °C) ning sademetevaeseks. Enamus Eesti oli märtsi alguseni kaetud koheva 20–30 cm paksuse lumekihiga. Aprill oli temperatuurilt normilähedane, kuid sadas vaid veidi üle poole normist.
Püsivalt algas vegetatsioon alates 11. aprillist. Vegetatsiooni algusest 11. aprillist kuni 10. maini kogunes efektiivseid temperatuure Valgamaale ja Võrru 90, Kuressaarde ja Tartusse 88, Pärnumaale ja Viljandisse 84, Jõgevale 73 , Kuusikule 64, Sakku 54 ja Kundasse 44 kraadi. Päeval oli soojust rohukasvuks piisavalt, kuid öised miinuskraadid jahutasid mullapinda ning lisaks sademete nappus ja seetõttu oli rohu kasv väga aeglane. Sademeid kogunes samal perioodil erakordselt vähe. Kõige rohkem sadas Võrus 18 mm, Kuusikul, Kundas ja Jõgeval 15 mm, Valgamaal 13, Tartu- ja Pärnumaal 11, Sakus 9 ja Viljandis 7 ja Kuressaares 3 mm.
Algas iga-aastane heintaimede sileerimise optimaalse aja seire. Maaelu Teadmuskeskus korraldab siloseiret juba alates 2002. aastast.
Esimesel proovivõtmisel oli rohi väga noor, kasvukõrgus vaid 20–26 cm ja kuivainesaak madal, ulatudes kuni 2,0 t/ha.
Kuivaine seeduvus oli kõigis proovides üle 74%, metaboliseeruva energia sisaldus oli hea, üle 11,5 MJ/kg ja rohi kõrge toiteväärtusega.
Võrdluseks võib tuua, et tavapäraselt on esimeste proovide ajal rohu kõrgus märksa suurem, kuid tänavune jahe kevad ja kuivus on kasvu pärssinud. Seiret teostatakse erinevates piirkondades, sealhulgas Harju-, Jõgeva-, Pärnu-, Saare-, Rapla-, Viljandi- ja Valgamaal, vaadeldes nii kõrrelisi kui liblikõielisi ja nende segukülve. Laboris määratakse rohuproovide põhjal kuivainesisaldus, seeduvus ning proteiini- ja kiusisaldus (NDF, ADF), et anda tootjatele täpne info sileerimise alustamiseks.
Järgmised proovid võetakse 18. mail 2026.
Viited
- www.looduskalender.ee – kasutatud on Laine ja Vello Kepparti materjale.
- www.ilmateenistus.ee – Riigi Ilmateenistuse andmed.
