Kui Te otsitavat ei leidnud, proovige uuesti!
Mäletsejalisi kariloomi on süüdistatud kahjuliku mõju tekitamises ülemaailmsele keskkonnale ja inimeste heaolule. Sobiva majandamise korral võivad kariloomad siiski mängida olulist rolli jõupingutustes, millega püütakse parandada väärast majandamisest ja hooletusest põhjustatud inimtekkelist keskkonnakahju.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koos Eestimaa Looduse Fondiga korraldab infopäeva “Turvasmuldadel majandamine [...]
Märgalaviljelus on märgade või taastatud veerežiimiga turbaalade põllumajanduslik või metsanduslik kasutamine. Eestis on turvasmuldadega alad kõige enam kasutuses püsirohumaadena.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel valmis süsiniku jalajälje hindamise tööriist põllumajandussektorile. Tööriista esimest versiooni saavad katsetamiseks kasutada taimekasvatuse, loomakasvatuse või segapõllumajandusega tegelevad ettevõtted
Ilmselt on taastava põllumajanduse puhul suurimaks väljakutseks enda põllul toimivate võtete ja taimekoosluste ning taskukohaste lisamaterjalide väljanuputamine.
Põllumajandussektoris on keskkonnavaldkonna ja rohelise energia projektid jõudsalt hoogu saamas. Selle üheks tõestuseks on kerkivad biogaasijaamad üle-Eesti. Eelmisel suvel lisandus loetellu Ebaverre rajatud biometaanijaam.
Veetaim väike-lemmeli valgusisaldus on kuni 45%, mistõttu on suurepärane alternatiiv loomasöödaks. Tänu suurele lämmastikusisaldusele võib seda kasutada ka loodusliku väetisena.
Väärtuslikele püsirohumaadele hakatakse maksma toetust, aga mis on väärtuslik püsirohumaa ja kuidas seda majandada?
Juba miljardeid aastaid on vabanenud looduslike geoloogiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena süsinikdioksiidi maapõuest atmosfääri. Alates 1750. aasta tööstusrevolutsioonist on lisandunud inimtegevuse panus. Erakordne olukord on vajanud uuenduslikku lähenemist ja meie ühiskonnas on nüüd võimalik kaubelda süsinikuga. Süsinikuprojektides saavad osaleda ka maaomanikud.
Loomakasvatus on digiteerimise kontekstis seni vähem tähelepanu saanud, kuigi täppisloomapidamine ja asjade internet on reaalsus ka selles tootmisharus.
Mahepõllumajanduses kasutatavad vähem töödeldud looduslikud väetised on palju väiksema jalajäljega võrreldes sünteetiliste mineraalväetistega.
Eesti Lihaveisekasvatuse Aastakonverents 2023: pole talumeest – pole toitu – [...]
