Vajadus on kõigi leiutiste ema. Eks tõdesid sama Setomaa inimesed, kui nad hakkasid otsima parimat viisi kohaliku maaressursi kasutamiseks. Ent nende leitud lahendus oli alles algus bioressursside väärindamise protsessis.
Aastatuhande algusesse jäänud uuringute ja arutelude järel leiti, et selles Võrumaa nurgakeses sobib kasvatada just mustsõstraid. Erinevate variantide seas käis läbi ka küüslauk, mille kasvatamist peeti siiski liiga töömahukaks. Mustsõstarde oluline pooltargument oli nende tootmise mehhaniseerimise võimalikkus.
Tänu koostööle asjasse puutuvate osapooltega saatis ettevõtmist edu. Nüüd otsitakse aga vastust küsimusele, mida toodangu ja selle jääkidega edasi teha. Küsimus pole vastuseta, sest juba kavandatakse kohalikku aiasaaduste väärinduskeskust. Sellest ei saa kasu ainult mustsõstrakasvatajad, sest teistegi aiandustootjate mure on oma toodangu hoiustamine, töötlemine ja pakendamine.
Kuidas teenib planeeritav väärinduskeskus kohalike aiandustootjate huve, sellest räägibki Setomaa eestkõneleja ja ettevõtja Margus Timmo. Taskuhäälingust saab teada, kuidas jõuti mustsõstardest TÜ Seto Aiad asutamiseni ja miks on ühistud ja koostöö maapiirkonnas nõnda tähtsad. Kuigi Margusega on rääkida paljust, keskendub vestlus TÜ Seto Aiad sünni- ja kasvuloole. Samuti vastab taskuhääling küsimusele, kuidas mõjub plaanitav aiasaaduste väärinduskeskus ühistu ja kogu piirkonna ettevõtlust.
Seejuures jäävad eriti selgelt kõlama kaks mõtet:
- Ühistud on eriti olulised hõredalt asustatud piirkondades nagu Setomaa. Kõige tähtsam on toetada ühistuid nende arengu alguses.
- Looduses pole jäätmeid. Jäätmed on ressurss, millega ei oska inimesed (veel) midagi teha. Seetõttu tuleb koostöös ülikoolidega leida viise selle kasutamata ressursi rakendamiseks.
“Bioressursside väärindamine Kagu-Eesti piirkonnas” on sarja “Ühistegevuse lood” viies osa. Saadet juhib Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik ja selle külaline on TÜ Seto Aiad liige, Setomaa piirkonna kohaliku elu edendaja ja ettevõtja Margus Timmo.
Toimetaja: Taavi Kiisk
Taskuhääling valmis MAK 2014–2020 “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” ühistegevuse valdkonna raames ning seda toetas Euroopa Liit.
