Eesti põllumajandustootjad, metsakasvatajad, nõustajad ja teadlased on oodatud kandideerima fookusgruppidesse, mis käsitlevad metsade tervist, lambakasvatust ja energiatootmist põllumajanduses. Kandideerimise tähtaeg on 9. juuli 2025.
Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) võrgustik (EU CAP Network) kutsub eksperte osalema kolmes uues rahvusvahelises fookusgrupis, mille eesmärk on jagada teadmisi, arutada uuenduslikke lahendusi ja toetada kestlikku arengut.
Fookusgrupid, kuhu kandideerida
Kandideerimise tähtaeg on 9. juuli 2025 kell 23.59 (Kesk-Euroopa aeg). Fookusgrupid alustavad tööd 2025. aasta sügisel ning tulemused valmivad 2026. aastaks.
- Fookusgrupp 56: Metsandus ja metsade tervis
Esimene kohtumine: 19.–20. november 2025
Peamine küsimus: Kuidas suurendada Euroopa metsade vastupanuvõimet uutele ja tekkivatele kahjuritele ning haigustele?
- Fookusgrupp 57: Villa väärtusahela taaselustamine
Esimene kohtumine: 27.–28. november 2025
Peamine küsimus: Kuidas tugevdada põllumajandustootjate rolli villa väärtusahela arendamisel, sidudes traditsioonid, innovatsiooni ning koostöö tööstuse ja tarbijatega?
- Fookusgrupp 58: Uuenduslik energiatootmine põllumajandusettevõtetes
Esimene kohtumine: 18.–19. november 2025
Peamine küsimus: Kuidas edendada paindlikke ja tootjakeskseid energialahendusi, mis suurendavad ettevõtete jätkusuutlikkust ja energiasõltumatust?
Miks osaleda?
ELi ÜPP võrgustiku fookusgrupp on valitud ekspertide ajutine rühm, mis keskendub kindlale teemale, luues foorumi teadmiste ja kogemuste jagamiseks. Iga fookusgrupp vaatleb konkreetset teemat, uurib praktilisi ja uuenduslikke lahendusi probleemidele või võimalustele ning tugineb seotud projektidest saadud kogemustele. Fookusgruppe juhib valdkonna ekspert. Fookusgrupi liikmed kohtuvad kaks korda ja koostavad tehtud töö tulemuste kohta aruande.
Fookusgrupi liikmena saad võimaluse:
- jagada oma teadmisi ja kogemusi rahvusvahelises võrgustikus
- osaleda uuenduslike ideede ja praktiliste lahenduste aruteludes
- anda oma panus Euroopa põllumajanduse ja maaelu poliitika kujundamisse
Kuidas kandideerida?
➤Tutvu kandideerimistingimustega ning esita avaldus EU CAP Networki veebilehel.
Kui sul on temaatilised erialased teadmised ja soov panustada Euroopa maaelu ja põllumajanduse arengusse, siis kandideeri kindlasti!
Mida nähti fookusgrupis põllumajanduse säilitamise kohta linnalähdastes piirkondades
Linnalähedased ehk peri-urban alad seisavad silmitsi kasvava survega muu tüüpi maakasutusele ning põllumajanduslike maa-alade hülgamine on tavaline probleem. Ühest küljest on põllumajandus oluline kohaliku toidu tootmiseks ja mitmekesise maaelu säilitamiseks, teisalt sunnib kinnisvara arendus ja muud majanduslikult tulusamad kasutusviisid põllumaad tahaplaanile jätma.
Portugalis rakendatakse 2012. aastast nn Maapanka (Land Bank), mille kaudu oli võimalik oma põllumaad huvilistele välja pakkuda. Lissaboni lähipiirkonnas, Sintras, 2017. a välja kuulutatud programmi puhul oli huvi oli kõige suurem linnakeskusele lähemal asuvate alade vastu, kus oli võimalik maa veega varustada, kaugemad alad jäid tähelepanuta. Mõne ala puhul takistas projektiplaani elluviimist huvilise finantsvõimekus. Kõik huvilised pidid tõendama oma teadmisi, et nad suudavad maad kasutada põllumajanduse tarbeks. (NB Sarnane maapanga süsteem on kasutusel ka Lätis).
Hispaanias, Asturia piirkonnas, on keeruline olukord põllumajandusmaa omandiga. Piirkonna maastik on mägine ja keeruline, mis piirab suuri ja konkurentsivõimelisi põllumajandusettevõtete tekkimist. Lisaks tekitab omandiõiguste segasus – sageli lahendamata pärandusega seotud küsimused – raskusi maade rendile võtmise või müügi korraldamisel. Linnalähedased alad on eriti surve all, sest seal konkureerib põllumajandus teiste, majanduslikult tulusamate maakasutusvõimalustega. Kohalik omavalitsus ja LEADER tegevusrühm toetasid piirkonnas kiiviistandiku rajamist. Eestvedajate aktiivne tegevus aitas põllumajandusmaade omanike ning huviliste vahel kokkuleppeid sõlmida ja põllumajandusliku kasutamise jätkumist tagada. Erilist tähelepanu pöörati ka põlvkondade vahetusele maaomanike seas.
Hollandi läänepoolsetel aladel, on kombeks, et omavalitsused hoiavad potentsiaalseid alasid rekreatsioonitegevuste jaoks tallel. Maad ei majandata ning selle väärtus põllumajanduse jaoks väheneb. Haarelemmermeeris pakkus grupp tootjaid välja lahenduse, kus 40-ha suurusele alale rajati 1-2 ha suurused põllulapid erinevate kultuuridega. Saagi koristamist või töötlemist oli võimalik avalikult jälgida ning saadusi müüdi kohaikul turul. Iga põllu juures oli lugu kuidas teraviljast saadi leib, kuidas kartulitest said friikartulid ja millised juurviljad kus kasvasid.
Põldude vahele rajati kergliiklusteed. Lisaks loodi kooliprojekte, et lapsed ja noored saaksid õppida nii seda kuidas toit lauale jõuab kui ka looduse toimimist üldiselt. Igal Hollandi kodanikul on õigus pääseda puhkealale, seega maksab omavalitsus põllumeestele selle projektiala haldamise ja hooldamise eest. Põllumehed koguvad saagi, teenides seega raha kohalikul turul ning tänu põldudel toimuvatele näidisesitlustele on tooted tuntumad ja neid on lihtsam müüa.
Fookusgrupi kokkuvõtteks hinnati, et põllumajanduse säilitamine linnalähedastes piirkondades on keeruline ja väga spetsiifiline küsimus, võrreldes mägede ja äärealadega. Palju sõltub (piirkonna) poliitilisest tahtest.
Siiski on ruumi innovatsiooniks, eriti akadeemiliste ringkondade kaasamisel. Olemasolevad toidu- ja põllumajanduskoolitusprogrammid peavad hõlmama multidistsiplinaarset perspektiivi – peame välja töötama uue õppekava „toidu ja põllumajanduse” kohta, mis peaks hõlmama erinevaid erialasid, nagu agronoomia, äri, turundus, planeerimine, võrgustik, strateegia, sotsiaalteadused, tervishoid jne.
Kolm esitatud juhtumit näitasid „põllumeeste” ettevõtluse keerukust. Alates finants- ja tehnilisest suutlikkusest (Portgal) kuni arusaamani, kuidas pakkumist ja nõudlust kokku viia (Hispaania) ning lisaks sellele vajadus teada, kuidas töötada välja plaan ja ettevõte, millel on erinevad tugevused: vaba aeg, kohalik toidutootmine; bioloogilise mitmekesisuse kaitse; mulla kvaliteedi säilitamine; hariduslik perspektiiv (Holland).
Kokkuvõttes ei vasta klassikaline ainepõhine põllumajandustootjate koolitus tänapäeva väljakutsetele, mistõttu on vaja akadeemilist innovatsiooni, et täita lõhe endiste ja praeguste põllumajandustootjate oskuste vahel, et säilitada põllumajandusmaa linnalähedastes piirkondades.
