Siloteo õnnestumine on kompromiss saagikuse ja kvaliteedi vahel. Praegune seire näitab, et kõrreliste puhaskülvides on proteiinisisaldus langenud juba alla 15%, seega tuleks koristusega maksimaalselt kiirustada.
Kvaliteetse silo tootmine ei ole juhuslik protsess, vaid tugineb hoolikalt planeeritud koristustehnoloogiatele, sobiva niiduaja valikule ning korrektselt seadistatud tehnikale. 2026. aasta mai lõpu seisuga on silo tegemine Eestis täies hoos, kuid piirkondlikud erinevused taimiku arengus ja agrotehniliste võtete valik määravad lõpliku söödaväärtuse.
Piirkonniti on heintaimede kasv ja areng kulgenud erinevas tempos.. Tartu ümbruses ja Lõuna-Eestis alustati sel nädalal rohusilo tegemisega. Kõigis analüüsitud proovides oli proteiinisisaldus kõrge ja kiusisaldused madalad.
Käes on kevad täis lilli ja ilusaid kasvavaid asju, kuid see on ka mudahooaeg. Siin on mõned põhimõtted, kuidas hoida oma kattekultuure ja karjamaid terve kevadise karjatamishooaja efektiivselt.
3.-4. oktoober toimus Tartus lihaveisekasvatuse konverents. Esimene päev kesksndus rohumaaveisekasvatusele ja teine päev valdkonna suurema pildi avamisele.
Mulla ja juurekava hindamise workshop rohumaal Toimumisaeg: 3. sept kell [...]
Mai lõpus Lääne-Virumaal toimunud niidutehnika demopäeva tegid eriliseks nii uhkesse rivvi sätitud niidutehnika lipulaevad kui ka võimalus võrrelda sarnastes tingimustes töötavaid niidukeid ja muljursüsteeme. Lisaväärtuse päevale andsid niidetud ja närvutatud haljasmassist võetud kuivaine ja toortuha laboratoorsed analüüsid.
EPKK projekti “Kestlik silotootmine” niidutehnika demopäev Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab projekti [...]
Karjatades ja nuumates rohumaaveiseid, on lihaveisekasvatajate peamine huvi leida oma maadele sobivad karjamaasegud, mis oleksid pikaajaliselt püsivad, kuid samas saagikad.
Rohumaaveisekasvatajate õppereis Inglismaale – rohumaal kasvanud loomade liha kvaliteedikavad ja ühisturundus
