Karjatades ja nuumates rohumaaveiseid, on lihaveisekasvatajate peamine huvi leida oma maadele sobivad karjamaasegud, mis oleksid pikaajaliselt püsivad, kuid samas saagikad.
Rohumaaveisekasvatajate õppereis Inglismaale – rohumaal kasvanud loomade liha kvaliteedikavad ja ühisturundus
Rohumaade taimestiku kasv ja areng kevadel algab varakult: kohe, kui mullatemperatuur on plusspoolele liikunud.
Väikeste pika noka ja pikkade jalgadega kahlajate arvukus väheneb nii üle Euroopa kui ka kogu maailmas. Sageli peetakse selle põhipõhjuseks linnupoegade toidunappust. Eesti Maaülikooli teadlase juhitud uuring lükkab selle väite ümber ning osutab, et pigem seisneb mure toiduküllaste rohumaade kadumises ja kiskjate mõjus.
Kliimamuutus mõjutab reaalselt üha enam meie keskkonda ning Euroopa põllumajandust ja metsandus. Suurendamaks vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele ja aktiivselt kaasa aidata kliimamuutuste leevendamisele, töötab Eesti talunik Airi Külvet välja oma karjaloomade jaoks jätkusuutlikke praktikaid läbi tervet talu hõlmava lähenemisviisi. „See ei ole raske, kui pidada silmas eesmärki: parem muld, mis on jätkusuutlikum ja annab pikemas perspektiivis suurema saagi.“
Rohumaaviljelus ja sööda tootmine arvestades süsinikuvaba farminduse reegleid Toimumisaeg 28.10.2022 [...]
Algab igakevadine heintaimede sileerimise optimaalse aja seire ehk siloseire. Esimesed andmed plaanitakse avaldada 25. mail 2022
Üleväetatud või võssakasvanud rohumaad ei saa taastada pelgalt õigete liikide seemneid külvates. Oluline on arvestada, kuidas suudavad erinevates tingimustes kasvanud taimed rohumaa mullas elavate organismidega terviku moodustada. Tartu Ülikooli taimeökoloogia kaasprofessor Marina Semtšenko hakkab teemat uurima äsja pälvitud ERC grandi toel.
Rohumaaribad on põllumajandusmaastikus oluline element, mille õige asukoha, omaduste ja [...]
