Näidistalunikud proovivad ja õpetavad

Näidistalunikud proovivad ja õpetavad

Läänemere-äärsete riikide koostööprojekti Baltic Deal eelarve Eestis on 0,3 miljonit eurot, millest rahastatakse jätkusuutliku põllumajanduse projekte. Millega täpselt tegu, selgitab projektijuht Heidi Öövel.

Kui kõnelda inimtegevuse tagajär­jel tekkivast survest Läänemere­le, siis mitmendal kohal selles ede­tabelis võiks olla põllumajandus?

Põllumajanduse osatähtsust kogu antropoloogilisest reos­tusest on keeruline eraldi väl­ja tuua, kuna tegemist on pea­miselt hajukoormusega, mida on väga raske hinnata. Tahes-tahtmata oleneb reostuse osa­kaal ka ilmastikust, mida toot­jal on raske ennustada.

Siiski saab tootja toiteelementide leostumise vähen­damiseks kasutada erinevaid meetodeid – kas siis rajades veekaitseribasid või kasuta­des parimaid võtteid läga lao­tamisel.

Väetamine ja väetatud köögivilja­de tarbimine toiduks on teema, mis kütab palju vastuolulisi kirgi – kul­das väetamise olulisust põlluma­janduses lühidalt selgitada? Väetamine ise on mullale vaja­lik, kuna kultuuride kasvatami­sel kasutavad taimed ära mul­las olevad toitained ning õige väetamisega välditakse mulla liigset kurnamist. Vastuolu te­kib siis, kui väetatakse rohkem, kui taimedel kasvuks vaja, sa­muti on erinevus selles, kas ka­sutatakse orgaanilist või mine­raalväetist.

Köögiviljade puhul tekitab suuremat probleemi siiski sün­teetiliste taimekaitsevahendite e esinemine.

Mis see väetamine siis ikkagi on? Kas see kahjustab ka meie tervist tarbijana?

Väetamisega viiakse mulda tai­me kasvuks vajalikud toiteelemendid, mis tagavad taimede kasvu ja saagikuse. Sealjuures on oluline, et väetatakse mulla seisundist ja kasvatatavast kul­tuurist lähtuvalt. Tarbija tervise suhtes on olulisem siiski taimekaitsevahendite kasutus.

Ilmselt pole enam kellelgi põllu­meestest üheski riigis nii palju va­bu vahendeid, et kallist keemiat lihtsalt huupi põllumaale loopida…

Nii, nagu see toimus veel раагkümmend aastat tagasi ilma igasuguste piiranguteta, enam tõesti õnneks ei tehta. Praegu mõtlevad tootjad ikkagi majan­duslikule tasuvusele, kuna liig­ne väetamine teeb lisaks kesk­konnale kahju ka rahakotile. See on tõesti mahavisatud ra­ha, mis võib taimele mõjuda pi­gem pärssivalt ning mis mullast lihtsalt vette uhutakse.

Tark põllumees väetab targalt ja jätkusuutlikult. Kuldas seda tarkust kogutakse ja rakendatakse?

2010. aastast osaleme Lääne­mere piirkonna projektis Bal­tic Deal, mille eesmärgiks ongi ühelt poolt Läänemere-äärsete tootjate ja teadlaste kogemu­sed kokku koguda ning teisalt saadud teadmised edasi jagada.

Projektiga teeb koostööd üle saja näidistaluniku Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Root­sist, Taanist ja Poolast, kes oma kogemusi headest põllumajanduspraktikatest teistega jaga­vad. Projekti raames on toimu­nud mitmeid Õppereise näidistaludesse nii tootjatele, põllumajandusnõustajatele kui ka teadlastele. Samuti toimuvad seminarid ja õppepäevad, kus tutvustatakse keskkonnasõb­ralikke põllumajanduspraktikaid kõigile huvilistele.

Nimetage palun mõned parimad la­hendused siitsamast Eestist, mis võiksid kujuneda eeskujuks paljudele teistelegi.

Baltic Deali projektiga teeb koostööd ka kaheksa Eesti tootjat, kes kõik pööravad olu­list tähelepanu põllumajandu­sest tuleneva keskkonnareostu­se vähendamisele. Näiteks Pilsu talus kasutatakse täppisviljeluse tehnoloogiat, kus väetusnormide määramisel lähtutak­se GPSi andmetest, mullakaartidest ning tarkvarasüsteemi analüüsidest.

See annab täpsema väetusnormi põllu iseärasusest ja saagikusest lähtuvalt. Pirmastu osaühingus on aga kasutu­sel otsekülv, kus seeme vüakse ilma künnita mullakamarasse. Nii hoitakse ära mulla erosioon ning toitainete ärakanne.

Mida mahedam põllumajandus, mi­da naturaalsem väetis, mida jät­kusuutlikumad meetodid, seda kallim on väljamüügihind tarbijale, hind on aga ostjaskonnale alati va­lus Ja kirglik teema – millal muutuvad käärid odava (keskkonda reostava) ning jätkusuutliku põlluma­janduse vahel väiksemaks? Keskkonnasõbralik põllumajan­dus on tootjale kulukam kui tavapõllumajandus, seda range­mate piirangute ja seeläbi tihti ka väiksema saagikuse tõttu. Tarbija näeb poes hinda, kuid ei oska hinnata kulusid, mis on tehtud, et see toode kesk­konnasõbralikult tema lauale jõuaks.

Keskkonnasõbralikult ma­jandavad tootjad peavad tege­ma suuri investeeringuid, et mõju meid ümbritsevale hoida minimaalne. See tähendab uusi sõnnikuhoidlaid, laotustehnoloogiaid, rangemaid väetuspii-ranguid, loomade heaoluga arvestamist ja palju muud.

Siinkohal on abiks Euroopa Liidu ja Eesti riigi poolt maks­tavad toetused, kuid kindlasti ei kata need kõiki kulusid. Eks ikka tarbija ole see, kes peab mõistma, et odav on küll tal­le majanduslikult kasulik, kuid ei pruugi olla jätkusuutlik meid ümbritseva looduskeskkonna suhtes.

Toitu vajavad kõik ning tootja on see, kes hoolitseb, et meil söök laual oleks – seega tuleks toetada neid, kes teevad seda meie tervist ja keskkon­da hoides.

Põllumajandus on arenev komp­leksne süsteem – mis on need meetodid või see valdkond laie­malt, millega Eesti põllumehed al­les hakkavad kokku puutuma? Üheks selliseks on kindlasti toiteelementide bilanss ettevõttes, mis näitab ära sisse- ja väljami­nevate toiteelementide ülejäägi või puuduse. Ülejääk on eeldu­seks reostusele, kuid ei tähen­da seda veel otseselt.

Väetamine on muutumas järjest täpsemaks ning toiteele­mentide kaod viiakse miinimu­mini. Veekaitse meetmete kõr­val on järjest enam tähelepanu pööratud ka kliimamuutuste­ga kohanemisele ja bioloogili­se mitmekesisuse tagamisele.

Baltic Deal projekti­juht Heidi Öövel rõ­hutab täppisviljeluse olulisust keskkonna­säästliku põllumajandust silmas pidades.

• Alates 2010. aastast osaleb Maaelu Edendamise Siht­asutus rahvusvahelises Läänemere-äärsete riikide koostööprojektis Baltic Deal.

• Projekti eesmärk on vähendada põllumajanduslikust tegevusest tulenevaid negatiivseid mõjusid keskkon­nale nil, et konkurentsivõime ja tootmismahud ei kan­nataks.

• Projekti lõpptulemusena peaks olema loodud kõikide Läänemere piirkonna riikide koostöös ühine lähenemi­ne keskkonnakaitsele põllumajanduses.

• Lisaks Maaelu Edendamise Sihtasutusele esindavad projektis Eestit Põllumajandusministeerium, Kesk­konnaministeerium, Eestimaa Talupidajate Keskliit Eesti Põllumeeste Keskliit ja Läänemere saarte ühen­dus B7.

• Projekt kestab kolm aastat ja seda rahastatakse Eu­roopa Liidu Läänemere piirkonna programmi 2007-2013 vahenditest. Projekti kogumaksumus on 3,8 mil­jonit eurot ning Eesti eelarve selles on 0,3 miljonit eu­rot

ALLIKAS: www.mes.ee

Rain Uusen
Postimees (erileht), 23.08.2013

 

2013-08-23T10:00:00+00:00 Reede, 23. august, 2013|Uudised|